Jaak Aab rõhutas, et hinnatõus lööb valusalt kogu maailma ja ei ole vaid Eesti probleem. "See on koroonakriisi tulem, kus põhiline probleem on selles, kas energiakandjaid, kaupu-teenuseid koroonapiirangute tõttu kogu maailmas toodeti vähem ja nõudlus kasvas nüüd äkki väga kiiresti," ütles Aab Vikerraadio saates "Uudis+".

Aab märkis, et valitsus ei hakanud energiahindade tõusu murele mõtlema alles nüüd, vaid põhimõttelised otsused hinnatõusu kompenseerimiseks võeti vastu juba kuu aega tagasi.

Valitsus on otsustanud maksta võrguoperaatoritele oktoobrist märtsini võrgutasu poole võrra vähendamiseks 90 miljonit eurot.

Ühtlasi lükati edasi aktsiisitõusud ja vähemkindlustatud perekondadele pakutakse omavalitsuste kaudu arvete kompenseerimist.

Arvete alusel kompenseeritakse hinnatõusu alates septembrikuust, toetust saab omavalitsustest hakata taotlema alates detsembrist. Aab kutsus üles leibkondi oma elektriarveid alles hoidma.

"Kahjuks võtavad need protseduurid oma aja. Kuna see on sotsiaalse iseloomuga toetus, siis maksavad seda omavalitsused, riik eraldab selleks raha, see on keeruline süsteem, aga kui me tahame aidata vähekindlustatud peresid, siis nii on seda võimalik teha," ütles ta.

Aab märkis teiste võimalike meetmete kohta, et riigieelarve pole põhjatu auk ja kuigi soovitakse võimalikult paljusid leibkondi toetada, siis kuskilt peab selleks leidma raha.

"Kas meil tuleb veel otsustada midagi täiendavalt, seda ma ei oska öelda. On räägitud ka käibemaksust," sõnas Aab.

Elektri, gaasi ja kaugkütte käibemaksu langetamiseks on keeruline kasutada CO2 ülelaekumisest tulenevat raha, nagu teisteks meetmeteks ning võrgutasude langetamine oli esimene kiire lahendus, ütles minister.

"Käibemaksu alandamine võtab mitu kuud aega – kõigepealt tuleb seadus läbi menetleda, siis vastavad infotehnoloogialahendused teha, mitte ainult riigil, vaid ka ettevõtjatel. See oleks kindlasti võtnud kaks-kolm kuud aega ja selle pärast me esimeses valikus ei otsustanudki nii. Kas seda edaspidi tuleks teha? Eks see oleneb väga palju sellest, kuidas need hinnad tõusevad ja kas on täiendavaid meetmeid juurde vaja," rääkis Aab.

"Mina pooldan seda väga," märkis Aab, lisades, et praegu pole selleks valitsuses kokkulepet.

"Eks rahandusminister on esimene, kes raha peab lugema. Neid vajadusi, kuhu raha kulutada kriisiolukorras on teisigi. Käibemaksu alandamine on suurusjärgus, kasvõi pooleks aastaks, 150 miljonit, selleks tuleb teha nii lisaeelarve sel aastal kui järgmise aasta eelarve muudatus, see pole nii lihtne," ütles Aab.

Koalitsiooninõukogus on käibemaksu langetamist arutatud ja Aabi sõnul koalitsioonipartner ehk Reformierakond seda ei toetanud. "Me otsisime erinevaid lahendusi ja leidsime kaks kiiremat," ütles ta.

"Kas edasi tuleb veel otsuseid, eks me peame olukorrale otsa vaatama, kui teravaks see muutub. Ja kogu maailm on hädas, mitte ainult Eesti," sõnas minister.