Hinnatõus on sel aastal kuust kuusse järjest kiirenenud. Kui möödunud aasta detsembris oli inflatsioon veel miinusmärgiga ja tarbijahinnad langesid aasta varasemaga võrreldes 0,8 protsenti, siis selle aasta jaanuaris hinnad juba tõusid, tõsi, vaid 0,2 protsenti. Märtsis ületas hinnatõus ühe protsendi taseme ning on seejärel jõudsalt kiirenenud, jõudes oktoobris juba seitsme protsendini aastases võrdluses, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Taas andsid lõviosa hinnatõusust energiakandjad. Nii kallines kodudesse jõudnud elekter 41,4 ja gaas 52,4 protsenti. Diislikütus oli 40,4 ja bensiin 25,5 protsenti mullusest kallim. Sõiduvahendid kallinesid 12,4 protsenti.

Aastane hinnakasv oli viimati nii kiire 13 aastat tagasi.

Neste andmetel on bensiin 95 aastaga kallinenud 35 protsenti ja lähikuudel kütuse hind ei lange.

"OPEC plaanib tootmist suurendada, küll väga väikeses mahus. Nii et seda võib pigem võtta kui kerget leevendust jätkuvale kiirele hinnatõusule. Siit seda hinnalangust pigem ei näe. Aga kui me vaatame sisseostuhindu, siis need pigem ikkagi rühivad ülespoole. Nii et lühiperspektiivis hinnalangust ei ole ette näha küll," rääkis Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.

Kuna elektri hind on tõusnud aastaga 40 protsendi võrra, siis võrgutasu alandamine leevendas natuke üldist hinnatõusu, ütles Swedbanki ökonomist Liis Elmik.

"Võrguteenustasu alandamine tarbijate jaoks poole võrra alandas hinnaindeksi 0,4 protsendipunkti võrra ehk siis ilma selle meetmeta oleks hinnatõus olnud 7,4 protsenti. /.../ Järgmistel kuudel võib hinnatõus veelgi kiireneda, Swedbanki hinnangul üle seitsme protsendi, kuna kõikide energiakandjate kallinemine ei ole veel hindadesse jõudnud," selgitas Elmik.

Kokkuvõttes tõusevad tänavu hinnad Eestis 4,1 protsendi võrra, prognoosib Swedbank.

"Järgmisel aastal peaks hinnatõus aeglustuma 3,6 protsendini. See aeglustumine tuleb peamiselt sellest, et me ootame energiatoodete hindade langust kevadel. Aga samas, mõnede teiste kaupade ja teenuste - toit ja üür - hinnad peaks järgmisel aastal kallinema rohkem kui sellel aastal," rääki Elmik.

Eesti Panga selgitusel tuleb aga suurte kuiste hinnatõusude juures mõista, et eelmise aasta samadel kuudel oli hind madalal ehk koroonakriisi tõttu on võrdlusbaas on madal.

"Eestis on hinnad olnud alatasa heitlikud ja heitlikumad kui Euroopas. Ja nii ka praegune kiire inflatsiooninumber on tegelikult väga suures ulatuses seotud sellega, et eelmisel aastal toimus üsnagi suur hinnalangus ja nüüd see seitse protsenti suures osas seda väljendab. Üsna paslik oleks tegelikult vaadata, kui suur on olnud kesmine hinnakasv kahe aasta taguse ajaga võrreldes, millal kriis laias laastus pihta hakkas. Siis me saame, et keskmine hinnakasvu tempo on olnud pisut üle kahe ja poole protsendi," selgitas Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juht Rasmus Kattai.

Kui tarbija hinnakorvist võtta välja energiakandjad, siis viimasel kahel aastal on tarbijahinnad kasvanud vähem kui kaks protsenti, ütles Kattai.

Paraku mõjutavad Kattai sõnul energiakandjad hindu veel ka lähikuudel.