Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Laura Laaster ütles ERR-ile, et kellakeeramise lõplik otsus on Euroopa Liidu liikmesriikide käes, aga kindlaid ja siduvaid otsuseid vastu võetud pole.

"Viimaste eesistumistega pole see plaan kuhugi liikunud. Praegu on oma roll koroonakriisil ka, et lihtsalt on ajakriitilisemaid teemasid," selgitas Laaster.

Eesti võttis seisukoha juba 2018. aastal, sõnas Laaster ja täpsustas, et ka Eesti naaberriigid otsustasid kellakeeramise lõpetamise poolt.

"Küsimus on selles, kumma aja me valime. Soomlased tahavad talveaega, eestlased suveaega ja lätlased samuti. Siin see teatav arutelu koht on," sõnas Laaster.

Kellakeeramine pidi esialgse plaani järgi lõppema järgmisest aastast, kuid siiski tuleb 2021. aasta märtsis kell keerata tund aega edasi.

"Praegu on eesistujate prioriteedid olnud mujal, aga järgmised eesistujariigid võivad selle teema tõstatada. Samas viimased neli eesistujat seda teemat puudutanud pole," ütles Laaster.