Majandusteadlane: kellakeeramine toob ettevõtetele pigem kahju kui kasu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pixabay

Kellakeeramine kaks korda aastas on kaotanud igasuguse mõtte, sest ära on kukkunud põhjus, miks kunagi üldse aega muutma hakati - kella keeramine ei anna enam energiasäästu ja toob pigem majandusele kahju, kuna mõjub halvasti inimeste bioloogilsele kellale ja vähendab ajuti töövõimet, leiab Tallinna tehnikaülikooli majandusteadlane Aaro Hazak.

Kuna ühtki teist mõõtühikut kaks korda aastas ei muudeta, on selle kasu ükskõik mis valdkonnale kaheldav. See häirib ka lüpsjaid, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Ei ole väga hea, mulle ei meeldi, meile raske natukene, kuna me väga vara hommkul bussi peale," rääkis Väätsa Agro lüpsja Dmitri Galjanitš.

Kuid asjaolu, et aastas on üks ööpäev 23 tundi ja teine ööpäev 25 tundi pikk, toob piimatootmise näitel lausa otsest majanduslikku kahju. Kuna lüpsmine on vaid pika piimatoomise tsükli üks osa, peavad lehmad kaks korda aastas biloogilist lüpsiaega muutma.

"Nii nagu 90 protsendi inimeste jaoks, on ka loomade jaoks kella keeramine väga tundlik teema ja meie probleem on see, et piimatoodang langeb nädala lõikes. Võiks öelda sisegi 10-20 tonni kaotame sellega piimatoodangus," selgitas Väätsa Agro tegevjuht Lenno Link.

Suveaja kasutamisel, mis pidi andma energiasäästu, on sajandipikkune ajalugu. Euroopa Liidus kehtestati ühtne kellakeeramine eelmise sajandi 1980. aastatel. Suveaja pooldajate väitel on sellisel juhul rohkem valget aega. Kuid juba 2018. aastal, kui Euroopa tasemel algatati suveajast loobumise direktiivi eelnõu, vastas enamik Eesti riigiasutustest ja ettevõetest majandusminiseeriumi küsitluses, et kellakeeramine tuleb lõpetada.

"Energiasäästu osas mingisugust märkimisväärset säästu enam ei ole tõendatud. Tehnoloogia on nii palju edasi arenenud, samuti inimeste tegevused ei ole enam nii täpselt kellaajas kinni, seetõttu see kellakeeramise vajalikkus ei ole võib-olla enam nii põhjendatud," ütles majandusministeeriumi siseturu osakonna nõunik Triinu Sillamaa.

Et kellakeeramine ei anna säästu, leiti juba 30 aastat tagasi tehtud uuringutes. Samas mõju majandusele tervikuna uuritud pole, kinnitas majandusminiseerium.

Tehnikaülikooli majandusteadlane Aaro Hazak ütles, et ainüksi kellakeeramisest häiritud töötaja töövõime langus toob ettevõttele rohkem kahju kui annaks kasu energiasääst.

"Rahaline võit sellest, et töökohta on vaja ühe tunni võrra kauem päevas valgustada, nähtavasti ei kaalu enam üles seda negatiivset efekti töötaja töövõimele," ütles ta.

Professor Hazaki sõnul tuleks inimese bioloogilist kella kahjustavast kellakeeramisest loobumise järel astuda samm edasi - majandusele tulu toova tööaja suunas.

"Kuna majanduslik iva peaks lähtuma eeskätt sellest, kuidas inimeste töövõimekust ja ka loovat potentsiaali võimalikult efektiivselt ära kasutada, siis oleks mõtekas inimesi rakendada tööle sel ajal, kui nende töövõimekus on kõige kõrgem. Palju efektiivsem võimalus selle saavutamiseks on paindliku tööaja kasutamine," selgitas Hazak.

Soome eelistab oma rahvaküsitluse järgi paraku talveaega, lõunanaabrid Läti ja Leedu aga suveaega. Küsitlus näitab, et Eesti ettevõtjad sooviksid jääda suveaega ja Skandinaavia- ja Baltimaadega ühtsesse ajavööndisse.

"Me liigume siiski Euroopa Liidus väga palju - nii kaupade liikumine kui ka reisimine ja samamoodi turism. Hästi tähtis on lihtsalt need otsused ära teha, et oleks ühtne vöönd. Mida tuleb vältida, on n-ö lapiteki teke, et meil on Soomes üks aeg, Eestis teine," rääkis Sillamaa.

Lõplik lahendus on Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigi käes.

"Selleks, et kellakeeramisest loobuda, on meil vaja Euroopa Liidu tasemel otsust, vööndiaega võib liikmesriik ka praegu vahetada. /.../ Need arutelud ei ole jõudnud ühelegi ostusele ja edasised suunised ootavad samuti Euroopa tasemel eelnõuga edasi liikumist," ütles Sillamaa.

Kellakeeramine pidi lõppema Euroopa Liidu tasemel järgmisest aastast, kuid tegelikult pole teada, millal eesistuja seda arutama hakkab. On palju olulisemaid teemasid, põhjendas Sillamaa. Seega tuleb järgmise aasta märtsis kell taas tund aega edasi keerata.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: