Parlamendi liikmed toetasid Euroopa Komisjoni ettepanekut kellakeeramine lõpetada, kuid lükkasid ülemineku kahe aasta võrra edasi. Otsuse kohaselt säilib iga riigil õigus otsustada, millisesse ajavööndisse ta jääb, teatas EP pressiteenistus.

Riigid, mis otsustavad jääda suveajale, keeravad viimast korda kella 2021. aasta märtsi viimasel pühapäeval, need liikmesriigid, mis eelistavad jääda vööndi- ehk talveajale, keeravad viimast korda kella sama aasta oktoobri viimasel pühapäeval.

Otsuse poolt hääletas 410 saadikut, 192 oli vastu ja 51 jäi erapooletuks.

Saadikud rõhutasid oma otsuses, et liikmesriigid peaksid ühisturu toimimise kaitseks oma tegevust ajavööndi otsustamisel koordineerima. Kui Euroopa Komisjon leiab, et liikmesriikide ajatsooni valik kahjustada ühisturu funktsioineerimist, võib ta teha ettepaneku ülemineku edasilükkamiseks 12 kuu võrra.

Eesti on sattunud oma ajatsooni määramisel keerulisse seisu, kuna lõunanaabrid eelistavad suveajale jäämist, Soome aga pooldab talveaega.

Euroopa Parlamendi otsus tuleb jõustumiseks kooskõlastada ka liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukoguga.

Euroopa Parlament esitas 2018. aasta veebruaris, kodanike initsiatiivi raames saadud toetuse alusel Euroopa Komisjonile ettepaneku kaaluda ajavööndite ja suveaega puudutava direktiivi muutmist.

Komisjon uuris sellele järgnevalt EL-i kodanike arvamust, mille raames küsitleti 4,6 miljoni inimest, kellest 84 protsenti eelistas kellakeeramise lõpetamist. Seejärel algatas Komisjon muudatuse, mille peavad parlament ja nõukogu heaks kiitma.

Euroopa Liit kehtestas ühise suveajale ülemineku esmakordselt 1980. aasta. Praegu kehtiv regulatsioon nõuab liikmesriikidelt suveajale üleminekut märtsi viimasel pühapäeval kella keeramisega ühe tunni võtta ettepoole ning tagasi vööndiajale minekut oktoobri viimasel pühapäeval.