"E-hääletamise logides on IP-aadressid tõepoolest olemas. Kuid e-hääletamise süsteem salvestab selle IP-aadressi, millelt e-hääl edastati. Ja see ei pruugi üldse olla kasutaja arvuti IP, vaid selle arvuti IP, mille kaudu arvuti kasutaja võrku ühendub," selgitas valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Sobak.

IP-aadress ehk internetiaadress (inglise keeles Internet protocol address) on arvutivõrgus asuva arvuti või nutiseadme identifikaator ehk seadmele määratud alaline või ajutine tunnusnumber, mille abil võrku ühendatud seadmed üksteist leiavad. Samas võib selle aadressi taga asuda sisemine võrk paljude arvutite või muude internetti ühenduvate seadmetega, mis kasutavad netti minemiseks ühte, välise IP-aadressiga seadet.

Seetõttu on ka e-hääletamisel IP-aadresse, kust on laekunud sadu hääli, mis aga ei tähenda tingimata kahtlast tegevust, rõhutas Sobak.

17. oktoobri kohalike valimiste ajal antud e-häälte IP-aadresside esikümme:  

Politsei pidas teisipäeval Ida-Virumaal kinni Narvas kandideerinud Sergei Gorlatši, keda kahtlustatakse valimisvabaduse rikkumises, mis seisnes selles, et ta valimistel kandideerides väidetavalt mõjutas inimesi enda poolt hääletama. Väidetavalt korraldas ta ligi 40 Narva elanikule enda rahastatud väljasõidu, mille käigus suunas ta inimesed transpordiks kasutatud bussis asuva arvuti kaudu oma e-häält andma.

Samuti kirjutas Postimees oktoobri lõpul kahtlusest, et ühes Lõuna-Eesti hooldekodus kasutati hoolealuste ID-kaarte asutuse lähisugulase poolt e-hääletamisel.

"Häälte ostmise või valija ebaseadusliku mõjutamise kahtluse puhul tuleks esmajoones pöörduda politsei, mitte ajakirjanduse või sotsiaalmeedia poole. Politsei ülesanne on kuriteokahtluse korral selliseid vihjeid kontrollida," rõhutas Sobak.