E-hääletamise logid ei näita häälte laekumist arvuti täpsusega

E-hääletamine on üha populaarsem.
E-hääletamine on üha populaarsem. Autor/allikas: ERR

Praegune e-hääletamise tehniline lahendus salvestab ainult selle IP-aadressi, mille kaudu arvutikasutaja internetti ühendus ja oma hääle edastas – niinimetatud välise IP-aadressi, mis tähendab, et alati pole võimalik näha, kui mõnest üksikust seadmest on antud ebaproportsionaalselt palju e-hääli.

"E-hääletamise logides on IP-aadressid tõepoolest olemas. Kuid e-hääletamise süsteem salvestab selle IP-aadressi, millelt e-hääl edastati. Ja see ei pruugi üldse olla kasutaja arvuti IP, vaid selle arvuti IP, mille kaudu arvuti kasutaja võrku ühendub," selgitas valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Sobak.

IP-aadress ehk internetiaadress (inglise keeles Internet protocol address) on arvutivõrgus asuva arvuti või nutiseadme identifikaator ehk seadmele määratud alaline või ajutine tunnusnumber, mille abil võrku ühendatud seadmed üksteist leiavad. Samas võib selle aadressi taga asuda sisemine võrk paljude arvutite või muude internetti ühenduvate seadmetega, mis kasutavad netti minemiseks ühte, välise IP-aadressiga seadet.

Seetõttu on ka e-hääletamisel IP-aadresse, kust on laekunud sadu hääli, mis aga ei tähenda tingimata kahtlast tegevust, rõhutas Sobak.

17. oktoobri kohalike valimiste ajal antud e-häälte IP-aadresside esikümme:  

Tänavune IP-aadresside esikümme, kust laekus enim hääli Autor/allikas: Valimisteenistus

 

Politsei pidas teisipäeval Ida-Virumaal kinni Narvas kandideerinud Sergei Gorlatši, keda kahtlustatakse valimisvabaduse rikkumises, mis seisnes selles, et ta valimistel kandideerides väidetavalt mõjutas inimesi enda poolt hääletama. Väidetavalt korraldas ta ligi 40 Narva elanikule enda rahastatud väljasõidu, mille käigus suunas ta inimesed transpordiks kasutatud bussis asuva arvuti kaudu oma e-häält andma.

Samuti kirjutas Postimees oktoobri lõpul kahtlusest, et ühes Lõuna-Eesti hooldekodus kasutati hoolealuste ID-kaarte asutuse lähisugulase poolt e-hääletamisel.

"Häälte ostmise või valija ebaseadusliku mõjutamise kahtluse puhul tuleks esmajoones pöörduda politsei, mitte ajakirjanduse või sotsiaalmeedia poole. Politsei ülesanne on kuriteokahtluse korral selliseid vihjeid kontrollida," rõhutas Sobak.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: