Valitsuskabinet arutas Valgevene hübriidrünnaku alla jäänud Poola toetamist

Valitsuse istung, esiplaanil peaminister Kaja Kallas
Valitsuse istung, esiplaanil peaminister Kaja Kallas Autor/allikas: Stenbocki maja Flickr

Valitsuskabinet arutas teisipäeval Valgevene režiimi korraldatud hübriidrünnakut Poola vastu ning kinnitas oma tugevat toetust Poolale.

"Valgevenest üle Euroopa Liidu ja NATO välispiiri suunatud inimesed on osa Valgevene režiimi poliitiliselt korraldatud hübriidrünnakust. See tegevus on ebaseaduslik, vastuolus rahvusvahelise õigusega ning kujutab selget julgeolekuohtu mitte üksnes Poolale, vaid kogu Euroopa Liidule," ütles peaminister Kaja Kallas pressiteate vahendusel.

Kallas märkis, et suhtles esmaspäeval Poola peaministri Mateusz Morawieckiga ja kinnitas Eesti igakülgset tuge Poolale.

Eesti hinnangul on tuhandeid Lähis-Ida migrante Poola piirile suunanud Valgevene režiimi hübriidrünnak jõudnud uude eskalatsiooni faasi.

Peaminister lisas, et Eesti on solidaarne nii Poolaga kui ka Leedu ja Lätiga ning jätkab nende toetamist kriisiolukorras ja kasutab kõiki diplomaatilisi töövahendeid rünnaku lõpetamiseks.

"Tegu ei ole pelgalt ühe riigi probleemiga, mistõttu ei tohi me Euroopa Liidu riikidena ühiselt lasta Lukašenko režiimil õõnestada meie julgeolekut," ütles Kallas.

Peaministri sõnul on oluline kiirendada Euroopa Liidu sanktsioonide vastuvõtmist füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes toetavad Valgevene režiimi tegevust.

"Tähelepanu alla tuleb võtta ka lennufirmad, kes inimesi lähteriikidest Euroopasse lennutavad. Diplomaatilised jõupingutused koos EL-i institutsioonidega jätkuvad, et veenda lähteriike koostööle ja peatada sealsete inimeste Aleksandr Lukašenko režiimi valede lõksu langemine. Seisame ka selle eest, et leitaks vahendid EL-i välispiiride tõhusamaks kaitseks, sealhulgas välispiiri tugevdamise rahastamiseks. Oleme ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena valmis olukorrale julgeolekunõukogu kaudu jätkuvalt tähelepanu pöörama."

Eesti on alates juulist toetanud liitlasi hübriidrünnaku vastu võitlemisel. Praegu on Leedus korda valvamas ESTPOL5 meeskond ja kaitseväe sõjaväepolitsei. Eesti suunal ei ole hetkel rändesurvet, kuid aastaid on mõeldud läbi ja tehtud vajalikke ettevalmistusi juhuks, kui ebaseaduslike piiriületuste arv peaks kasvama. Eesti on valmistunud ohu tõrjumiseks oma julgeolekule, kui see vajadus peaks tekkima.

Poolale avaldasid toetust ka Karis ja Liimets

Poolale on avaldanud toetust ka president Alar Karis ja välisminister Eva-Maria Liimets.

Karis kinnitas esmaspäeval oma telefonikõnes Poola presidendi Andrzej Dudaga, et Eesti toetab Poolat kriisiolukorras ja rakendab kõiki diplomaatilisi vahendeid rünnaku lõpetamiseks. "Oleme Poolaga solidaarsed ja mõistame, et kaitstes EL-i ja NATO välispiiri kaitseb Poola ka meie piiri. Tuleb jätkata jõupingutusi kõigi liitlastega, et sündmuste edasist eskalatsiooni peatada. Illegaalse migratsiooni kasutamine poliitilise vahendina on vastuvõetamatu," sõnas president Karis pressiteate vahendusel. 

Karis lisas, et plaanib lähiajal olukorda arutada ka eri Eesti ametkondade esindajatega. 

New Yorki külastav välisminister Liimets ütles oma meediale saadetud kommentaaris olukorra kohta Poola-Valgevene piiril, et Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujana juhtinud Valgevene piiril toimuvale järjekindlalt rahvusvahelise kogukonna tähelepanu ning kavatseb selle küsimuse esimesel võimalusel julgeolekunõukogu aruteludes uuesti tõstatada.

"Kindlasti peame sama oluliseks ka Läti ja Poola piiride kaitse tagamist ning oleme valmis neid vastavalt nende soovidele ja vajadustele toetama. Käisin suvel kriisi puhkedes ka ise Leedus olukorraga tutvumas ja väljendasin oma kolleeg Gabrielius Landsbergisele Eesti kindlat tuge. Sellest ajast oleme Leedut, aga ka Lätit ja Poolat igati toetanud ning kasutanud järjekindlalt ka kõiki diplomaatilisi töövahendeid, et migrantide voog Valgevenest väheneks ning rünnak lõppeks," märkis Liimets.

"Euroopa Liidu jaoks on oluline tugevdada oma välispiiride kaitset ning leida võimalused selleks vajaliku rahastuse suurendamiseks. Sama oluline on ka Valgevene režiimi mõjutamine sanktsioonidega, milleks peame kiirendama järgmise paketi rakendamist. Kavatsen järgmise nädala alul toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogul mõlemad teemad tõstatada ning loodan südamest, et jõuame välisministrite vahel neis asjus võimalikult kiiresti üksmeelele," lisas välisminister.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: