Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles teisipäeval, et Tallinna koolides jätkub osaline distantsõpe veel vähemalt kaks nädalat.

Pajula täpsustas, et kokku lepiti kahes printsiibis: jätkatakse hajutamist, mille ulatus on 30 kuni 50 protsenti ning et ühtseid printsiipe, millised klassid, hajutamisel ei ole. "Iga kool ise otsustab, millised klassid ja kuidas hajutada. Lepiti kokku, et kõik koolid hajutavad," lausus ta.

Pajula ütles, et hajutamine võib tähendada ka seda, et kui teatud klassides on juba nakatunuid, siis on mõistlik need klassid saata täisulatuses distantsõppele, sest õppetööd pole mõistlik jätkata nii, et osa õpilasi on kodus isolatsioonis ja osa klassiruumis.

Pajula sõnul ei tähenda teisipäevane otsus ilmtingimata seda, et lapsed, kes on juba kaks nädalat kodus olnud, jätkavad ka järgmisel kahel nädalal veel distantsõppel. 

Pajula märkis, et 2019. aasta sügisel tegid kõik koolid endale kriisiplaani, kus oli ette nähtud rohelised, kollased ja punased stsenaariumid. "Sisuliselt tähendab see, et kriisiplaanid võetakse välja ja seal kirjeldatud stsenaariumitega saavad koolid oma hajutamist korraldada," ütles ta.

Küsimusele, kas osalise distantsõppe pikendamine võib Tallinnas jätkuda kuni talvevaheaja alguseni, vastas Pajula, et see sõltub koroonaviiruse levikust.

"Küsimus pole selles, et keegi tahaks lapsi distantsõppele saata. Me ei soovi, et kogu ühiskond pannakse Tallinnas lukku ja koolid lukku ja et kõik klassid peaksid kaks kuud istuma distantsõppel. Valdav osa direktoreid leidis, et käime pigem koolides kas või nädalate kaupa, aga me tahame koolis käia, mitte et kõik koolid läheksid sajaprotsendiselt lukku," lausus Pajula.

Kuigi kokkulepitu kehtib esialgu kaks nädalat, tullakse järgmisel nädalal Tallinna koolijuhtidega uuesti kokku, ütles Pajula.

Kõlvart: olukord ei luba hajutamisest täiesti loobuda

Kuigi olukord 4. kuni 8. klasside õpilaste seas on muutnud paremaks ning nakatumiste arv näitab langustrendi, siis kõigi vanuserühmade peale kokku pole langustrendi näha ning seetõttu sajaprotsendiselt hajutusmeetmetest loobuda ei saa, ütles kolmapäeval Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Järgmise kahe nädala jooksul saavad koolijuhid ise otsustada, kuidas toimub klasside rotatsioon ja hajutamine, kokku lepiti, et üks klass ei saa olla korraga kauem distantsõppel kui üks nädal, lisas Kõlvart.

Iga kool peab Kõlvarti sõnul välja pakkuma oma nii-öelda valemi, kuidas õpilaste hajutamine hakkab toimuma.

"Järgmisest nädalast suur osa neist klassidest, kes olid distantsõppel, lähevad kontaktõppele. Kuidas rotatsioon toimub, otsustavad koolid iseseisvalt," ütles Kõlvart.

Uued reeglid kehtivad alates järgmise nädala esmaspäevast kaks nädalat. Kõlvarti sõnul jälgitakse olukord, kohtutakse taas koolijuhtidega ning valmistatakse ette reegleid järgmiseks kaheks nädalaks.

"Vaadates Tallinna koolide seisu, siis kahjuks peame konstateerima, et kasvanud on haigusjuhtude ja kollete arv. Samas see kasv ei ole kriitiline. Erinevate meetmetega on olukord stabiliseerumas, aga me ei saa rääkida, et olukord paraneb. (Aga) kuivõrd ühes vanuserühmas on positiivseid tendentse ja üldine olukord jätkuvalt vajab kontrolli, on otsustatud hajutamisega liikuda edasi nii, et koolid saavad teha valikuid lähtuvalt enda kooli olukorrast," lausus Kõlvart.

Kuni käeoleva nädala lõpuni kehtib senine kord, kus linnavalitsuse otsuse järgi on distantsõppel munitsipaalkoolide 4. kuni 8. klassid.

Koolidjuht: uus kord annab koolidele enam paindlikkust

Hajutamine käib klasside kaupa, mitte klassi sees, sest see eeldaks hübriidõpet, mis on koolile liialt suur koormus. Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Kaarel Rundu ütles, et uus otsus annab koolile rohkem autonoomiat ja iga kool saab saab arvesse võtta just selles koolis valitsevat olukorda.

"Teisest küljest see annab võimaluse arvestada ka näiteks lõpuklasside vajadustega, HEV-õpilaste vajadustega ja hetkel ikkagi tundub, et väga paljude koolijuhtide soov on olnud see, et need õpilased, kes olid kodus ehk siis 4. kuni 8. klass saaksid tagasi kooli kontaktõppele," rääkis Rundu.  

See võib tähendada, et mõneks ajaks tuleb koju jääda algklassidel, kelle seas on ka nakatumine suurenenud.

"Kui on koole, kus on ka gümnaasium, siis on natukene rohkem võimalik mängida selle 30-50 protsendiga, mis on nüüd anti, aga kui on põhikool, siis see kindlasti puudutab ka algklasse," ütles Saksa Gümnaasiumi direktor.  

Rundu lisas, et neil on juba mullu augustist olemas COVID-19 ennetusplaan, mille järgi saab nüüd tegutseda.

Öpik: nakatumine ähvardab õpetajaid

Koos terviseametiga tehtud seire näitas, et viimase paari päevaga on tekkinud märke, et osa koolikoldeid on lõppenud ja seda just vanusegrupis, kes on praegu distantsõppel, ütles Tallinna linnavalitsuse koroonaviiruse ennetusmeetmete koordinaator Ester Öpik.

Tallinnas oli kolmapäeva seisuga 61 koolikollet ning kui seni on nakatumine olnud kõrgem algklasside ja 5. kuni 9. klasside grupis, siis viimaste päevadega on näha nakatumiste kasvu gümnaasiumiklassides.

Nakatunuid on koolides kokku tuhande inimese ümber, muret teeb õpetajate nakatumine, ütles Öpik.

Öpiku sõnul on õpetajad järjest saamas tõhustusdoose, kuid kaitse ei hakka tööle üleöö. On terve hulk õpetajaid, kellel pole veel vajalikku kuut kuud teisest doosist möödas ning kes alles ootavad oma tõhustusdoosi, lisas Öpik.

Seniste piirangutega ei läinud kaasa Tallinna Prantsuse Lütseum ja Tallinna Reaalkool, kus jätkati kooliskäimist. Kummaski koolis oli juba enne praeguse piirangu väljakuulutamist kaks kollet, uusi kahel viimasel nädalal juurde ei tekkinud.