Lääne-Aafrikas asuva Mali pindala on 1,2 miljonit ruutkilomeetrit ehk nagu Skandinaavia ja Baltikum kokku. Välismaine sõjaväekontingent, mida juhivad prantslased, toetab keskvalitsust islamifundamentalistlike liikumiste vastu, kes domineerivad hõredalt asustatud kõrbealasid.

Eestlasi on Malis viimastel andmetel sadakond ja tegelikult jaotuvad kaitseväelased kolme erineva missiooni vahel. Neist kõige vähem on räägitud operatsioonist Takuba, mis asub pealinnast Bamakost linnulennult 1200 kilomeetri kaugusel Põhja-Malis.

Erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul selgitas, et Põhja-Malis tegutseb al-Qaeda, kes soovib luua sinna nii-öelda enda riiki. Nad tegutsevad Saheli piirkonnas umbes sama suurel alal kui kogu Lääne-Euroopa.

"Ja samaaegselt siis ISIS tahab luua nii-öelda kogu Sahelite hõlmavat islamiriiki ja sellepärast on ka neil nii-öelda tüli majas. Ja see on läänemaailma jaoks väga hea. Miks ta hea on? Sellepärast, et Sahara kõrbes nendes mudahüttides nad pole päid kokku pannud. Ja nad pole koondunud ja sedavõrd lihtsam on meil nende vastu võidelda."

2020. aastal olid eestlased esimesed, kes prantslastega Takuba missiooni raames liitusid – see on sealsetest kõige ohtlikum ja seepärast saadeti sinna kaitseväe erioperatsioonide väejuhatus, kes sarnasel missioonil käinud ka Afganistanis. Üksikasjalik info on salajane, aga eestlaste ülesanne on eeskätt Mali kaitseväge treenida ja toetada.

Kui omal ajal Afganistani minnes räägiti demokraatia viimisest ja väärtuspõhisest maailmast, siis Mali kohta öeldakse, et ühelt poolt on koostöö prantslastega meie julgeoleku garant ja teisalt vähendatakse terrorismiohtu läänemaailmale.

"Kui džihaadi salafistid saavad Malis ja Malit ümbritsevates riikides võimule, siis kujutage ette, et Euroopa lävepakule luuakse islamiriik, mis on muide veel ekstreemsem kui Taliban. Me praegu juba näeme, mis toimub Afganistanis. Nii et kujutage ette, et Pariisist kuue lennutunni kaugusel on loodud selline islamiriik," ütles Kuul.

Nii kaitseväe kui ka kaitseministeeriumi ajutrust kinnitab, et võrreldes Afganistaniga, kus 20 aastat lääne poolt poputatud valitsus kukkus tänavu augustis kokku sisuliselt kahe päevaga, on Mali missioon põhimõtteliselt erinev.

"Prantslased on ju selgelt saatnud välja sõnumi, et nad teostavad sõjalist toetust ja ei ehita üles Mali riiki," sõnas Kuul.

Aga kui sellist eesmärki kaasas ei ole, siis see sõda on ju lõputu? Vastab kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton: "No võib ka nii väita, aga teistpidi võib ka väita, et suudetakse terroristlikud organisatsioonid ikkagi elimineerida ja tekib piisav julgeolekukeskkond Mali inimestele, et nad suudaksid ise seda ühiskonda edasi arendada."

Kui strateegilistest eesmärkidest ei tehta saladust, siis lähemaid fakte missiooni kohta jagatakse jao pärast. Kaadrid, mida "Pealtnägija" loos näete, on filmitud spetsiaalselt saate jaoks ja suurt osa tehnikast pole varem üldse avalikult näidatud. Kuna eriüksuse liikmed on salajased, siis ainus, kes avalikult räägib, on üksuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul.

"Mina olen ainukene kõneisik ja see ongi seotud salastatusega, erioperaatorite näod, üksuses teenivad isikud on salastatud, sest erioperatsioonid teostavad oma operatsioone varjatult või salastatult."

Kuuli sõnul on eriüksuse liikmete puhul oluline see, et nad suudavad hästi kiiresti tegutseda, nad ei mõtle nende olukordade peale, vaid nad talitavad vastavalt drillidele. "See treening on intensiivne, aga samaaegselt me ka hoolitseme nende eest väga hästi. Üks lihtne näide – me mõõdame operaatorite verest plii sisaldust. Nad lasevad palju ja sellega me nii-öelda tulevikus hoiame ära igasuguseid võimalikke tööga kaasnevaid haigusi," selgitas Kuul.

Eesti instruktorite käe all harjutab Mali kaitsevägi kõike alates laskmisest, kahtlaste hoonete läbiotsimistest ja sõidukite kontrollist kuni suurte maa-alade läbi kammimise ja kontrolli alla võtmiseni.

"Mali sõdurid on õpihimulised ja meie poolt antav treening jääb neile külge. Ja kõige parem on näha seda siis, kui me läheme koos operatsioonile. Operatsiooni käigus me saame kontrollida, kuidas nad tegutsevad samamoodi, anda neile juhised ja samaaegselt ka anda tagasisidet," rääkis Kuul.

Alles eelmisel nädalal jõudis Eesti uudistesse info, kuidas Malis baasi turvavad Eesti sõdurid avasid tule brittide pihta, kes jätsid end õigesti identifitseerimata. Teateid näiteks pommirünnakutest on aeg-ajalt olnud varemgi.

Hiljuti Malist missioonilt naasnud kolonelleitnant Kuul ei saa detailselt rääkida, mitu korda nende pihta tulistati, mitu pahalast nad kinni nabisid või kahjutuks tegid. Ta kinnitab, et ükski eestlane tõsiseid vigastusi pole saanud ja tulevahetustes, mida aeg-ajalt esineb, on kaotusi kandnud vastaspool.

"Ja kui nad osutavad ka meile vastupanu, siis me koos Mali sõduritega ulatame neile oma abikäe, et neid paradiisi aidata. /.../ Nüüd ilma naljata, et ega ISIS-el ja al-Qaeda võitlejatel ei ole ju tegelikult selles suhtes muud teed. Et see on ju võida või kaota mäng. Nii et kui me oleme vastase avastanud, kes avaldab vastupanu, kes ründab meid või avaldab ka vastupanu, siis see on lühikese jutu klubi," kommenteeris Kuul.

Sahara on niigi karm, kuid viimasel ajal on kaarte segi löönud geopoliitika. Esiteks teatasid prantslased sel suvel, et vähendavad enda 5000-liikmelist kontingenti pea poole võrra, mille peale Mali valitsus kuulutas, et peab läbirääkimisi Venemaa eraturvafirmaga Wagner, toomaks asemele palgasõdurid. Külg-külje kõrval töötamine kurikuulsa erapalgaarmeega, mida seostatakse sõjakuritegude ja seadusevastase tegevusega, on omakorda vastuvõetamatu Eestile.

"Kui selline stsenaarium peaks realiseeruma, mida me täna ette siiski ei näe, siis me kindlasti arutame neid erinevaid võimalusi ja mõjutusmeetmeid ka Saheli koalitsiooni sees, mille liige Eesti on, et mis on siis koalitsiooni ühised sammud sellises olukorras," märkis Duneton.

Ta lisas, et Eesti kaitsevägi ei tee praegu ettevalmistusi Malist lahkumiseks, aga teema on aktuaalne poliitilistes diskussioonides ja konsultatsioonides. "See teema, et mis siis juhtub, kui taoline kokkulepe sõlmitakse. Ja Eesti kaitsevägi on suuteline tegelikult igast operatsiooni piirkonnast kiirelt välja tulema. Et kui see peaks osutuma tõeks, siis me oleme valmis sealt kiirelt lahkuma."

Küsimusele, kas Margus Kuul oleks lahkumise korral isiklikult pettunud või kurb, vastas kolonelleitnant: "Mina olen kaitseväelane ja kaitseväelasena täidan korraldust. Sõduri amet on sõja pidamine. Üks asi on kindel, ma ütleksin niimoodi, et selle võitluse eest ei saa ära põgeneda, sest nende eesmärk, džihaadi salafistide eesmärk on islamiriiki laiendada. See võitlus ei lõpe, vaid see tuleb lõpetada! See on fakt."