Laanet selgitas, et lubas septembris ja ka hilisemates esinemistes Eesti üksuste lahkumist Malist, kui seal peaks hakkama tegutsema Wagneri sõjaväelased, soovides sellega Mali juhtkonnale survet avaldada, et see ei teeks Wagneriga koostöölepet.

"Täna on aeg edasi läinud, kogu julgeolekuolukord, mitte ainult Aafrikas, sealhulgas Malis, vaid ka meie regioonis ja samamoodi meie lähiregioonides on totaalselt muutunud. Ja nagu me näeme, siis Venemaa agressiivsus on järjest kasvanud," tõdes kaitseminister. "Sellest tulenevalt oleme täna partnerite ja liitlastega, kellega me koos Malis ja sihtüksuses Takuba oleme, kokku leppinud, et teeme neid otsuseid koos," lisas Laanet.

Tema sõnul jälgitakse olukorda ning uued otsused edasise tegevuse pärast tehakse hiljem: "Eks lähinädalatel on meil selgust rohkem. Järgmisel nädalal on Takuba liitlasnõupidamine, kus arutame, millised saaksid olla meie ühised otsused, ühised käigud."

Laaneti sõnul on üks olulisemaid ja lääneriikide jaoks vastuvõetamatumaid otsuseid, mis Malis võimul olev hunta on teinud, et ta lükkas viie aasta võrra edasi demokraatlike valimiste korraldamise. "See ei lähe mitte kuidagi kokku nende kokkulepetega, millega mindi toetama terrorismivastast võitlust Malis," tõdes ta.

"Ja kuna Mali ei ole oma kokkulepetest kuidagimoodi kinni pidanud, siis oleme liitlastena väga tõsise väljakutse ees, kuidas me edasi käitume. Aga kindlasti ei taha me anda ka Venemaale järgmist mõjusfääri juppi lihtsalt üle," lisas kaitseminister.

"Kui vaatame suurt pilti, siis ükstapuha, kus mingi kriisiga tegemist on, seal me ka Venemaa sõdurite või Venemaa palgal olevate erasõjavägede saapajälgi näeme. See tähendab, et me peame kogu aeg vaatama laia pilti –  sellest pildist tulenevalt tegema otsuseid, kuidas oleks võimalikult vähe mõjusid meie iseseisvusele," rääkis Laanet.

Malis võimule tulnud hunta otsuse järel lükata valimised viieks aastaks edasi, otsustas Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) Malile majandussanktsioonid kehtestada. Sama moodi on ka Euroopa Liit Malile eraldatud toetusraha väljamaksmise praegu pausile pannud, lisas Laanet.

"Ka Euroopa Liit ei saa mitte kuidagi toetada riiki, mis teeb Venemaaga koostööd. Sest täiesti selgelt tuleb välja, et Wagner ei ole mitte eraturvafirma, vaid on seotud Venemaa valitsusega," rõhutas Laanet.

Kaitseministri sõnul ei saa praegu öelda tärmineid järgmiste otsuste kohta, sest need sõltuvad väga paljudest asjaoludest. "Milline saab olema Malis wagnerlaste olemasolu, milline saab olema liitlaste arvamus sinna jäämiseks – seal ei ole ju mitte ainult Prantsusmaa juhitav sihtrühm Takuba, vaid seal on ka Euroopa Liidu missioonid – seal on ääretult palju nüansse ja eks vastavalt sellele, kelle poolt ja milline missioon sinna on loodud, tuleb kõik need läbi arutada. See ei ole kindlasti mitte päevade küsimus, vaid ikka pikem periood, kus otsusteni jõuame," rääkis minister.

Viidet Rootsi otsusele Takubast lahkuda kommenteeris Laanet sellega, et Rootsi oli Takuba juhtriik ning viis sinna varem lisajõudusid ning nüüd ära viidavad üksused on varem planeeritud lisajõud. "Nii et Rootsi tänane otsus on varem planeeritud – see ei ole seotud hetkeolukorraga," ütles Laanet.

Takuba on sihtüksus, mis tegeleb Malis Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane raames islamistidevastase võitlusega ning selle koosseisus teenivad ka Eesti kaitseväelased.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad), mis toetab ÜRO rahuvalvemissiooni Minusma ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali tegevusi stabiilsuse tagamisel Malis, öeldakse kaitseministeeriumi kodulehel.

Prantsuse kaitseministeeriumi info kohaselt osaleb Takubas praegu kümme riiki: lisaks Prantsuse enda üksustele ka Belgia, Tšehhi, Taani, Eesti, Itaalia, Ungari, Holland, Portugal ja Rootsi. Rootsi on ka praegu sihtüksuse juhtriik.

Lääneriikide vägede väljaviimine Malist on tõusnud teemaks seoses Malis võimule tulnud hunta otsusega kutsuda riiki ka Venemaa erasõjakompanii Wagner üksused.

Kaitseminister Kalle Laanet on öelnud, et Eesti toob oma kaitseväelased Mali missioonidelt ära, kui Mali valitsus otsustab alustada koostööd Vene eraturvafirmaga Wagner ning laseb selle palgasõdurid riiki.

Mali sõjaväeline juhtkond on teatanud plaanist pikendada oma võimuaega viiele aastale ning süüdistanud Pariisi Mali hülgamises, mistõttu oli vaja sõlmida leping Wagneriga. Vene palgasõdurite riiki toomine on aga vastuvõetamatu Prantsusmaale ja selle liitlastele, kes Takubas osalevad.