Sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand leidis, et Poola käitub laias laastus õigesti, kuid võiks siiski EL-i piiriagentuuri Frontex esindajad oma piirile olukorraga tutvuma lubada. "Peame neid usaldama, aga peame kaitsma nende tagalat," ütles Kaljurand, pidades silmas Varssavi poliitilist toetamist.

Temaga ei nõustunud täies ulatuses keskerakondlane Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni liige Yana Toom, kes rõhutas, et kuna Poola ei luba piirile sõltumatuid vaatlejaid ega abiorganisatsioone, siis pole meil täpselt teada, mis seal toimub. "Ma ei usaldaks selles Poola valitsus, kuna me ei tea täpselt mis seal toimub," ütles Toom.

Liberaalide fraktsiooni liige, reformierakondlane Andrus Ansip rõhutas, et Eesti peab kindlasti aitama Poolat nagu varasemalt toetasime ka Valgevene surve alla langenud Leedut ja Lätit. "Peame samas valmis olema, et sama kordub ka meie piiril," märkis ta. Lisaks võiks neile riikidele veelgi abi anda ning pakkuda näiteks ka vabatahtlikke, keda Eestis kindlasti leiduks.

Sotsiaaldemokraat Sven Mikser rõhutas, et võti on riikide valitsuste käes, kes saavad Valgevenele täiendavaid sanktsioone kehtestada. "Meie vaenlased pole inimesed, kes on piirile toodud, vaid [Valgevene diktaator] Aleksandr Lukašenko, kes tahab Euroopat omavahel tülli ajada," rõhutas Mikser. Ta juhtis ka tähelepanu sellele, et samal ajal koondab Venemaa oma vägesid Ukraina piirialadele ning kui nüüd veel ka pinged Taiwani väinas lahvatavad, oleks tegemist juba "täiusliku tormiga". Peame sihtima oma sammud Lukašenko ja teda toetava Vene presidendi Vladimir Putini vastu, ütles Mikser.

Ka Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige, Isamaa poliitik Riho Terras leidis, et kogu maailm on praegu väga kriitilises seisus. Poola võiks küsida NATO-lt ühiseid konsultatsioone võimaldava artikkel 4 protseduuride käivitamist, et ka USA president selle kriisi lahendamisse kaasata, leidis Terras.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik Jaak Madison Madison nõustus Kaljurannaga selles, et tuleb usaldada Poola valitsust: "Poola valitsus ütles, et kõige rohkem vajavad nad poliitilist tuge, kuna piiril saavad nad oma ressurssidega hakkama." Madison leidis ka, et praegu Valgevene-Poola piiril toimuv on uus maamärk immigratsioonipoliitika kujundamisel terves Euroopa Liidus.

Madison ei nõustunud Toomi seisukohaga, et piirile kogunenud inimesi tuleb kohelda vastavalt rahvusvahelisele õigusele, humanitaarõiguse järgi, kuid seda raske teha, kuna Poola ei luba sinna rahvusvahelisi organisatsioone.

Ka Ansip väljendas arusaamatus selle üle, et tehakse etteheiteid Poolale. "Need inimesed on ju Valgevene territooriumil! Minu hinnangul tegutseb Poola täiesti õigesti. See et Poola ei usalda Frontexit, tuleneb selle organisatsiooni ajaloost. Ja Saksamaa on kindlasti Poolale tänulik," rääkis Ansip.

Kaljurand leidis, et kindlasti peaks piirile saabunud inimesi aitama, kuid küsimus on, kuidas. Seetõttu peaksidki inimõigusorganisatsioonid ja arstid piirile ligi saama, lisas ta.

Kaljurand rõhutas ka tegemist on puhtalt inimkaubandusega, mida Toom kommenteeris viitega, et inimkaubanduse ohvreid Euroopa Liidus reeglina aidatakse. "Kujutate ette novembrit Valgevene metsas! Peaksime pingutama, et neil oleks seal inimväärsed tingimused."

Samas Ansip leidis, et ei tohiks võtta hoiakut, et aitame inimkaubanduse ohvreid. "Inimkaubandus on kuritegu. Ei tohi võtta hoiakut, et kui juba siin olete, siis tulge üle piiri," ütles ta.

Paet meenutas, et Lukašenko režiim ei lubaks abistamist ning ei luba neid inimesi ka tagasi oma kodumaale minna. Abistamise korraldamine oleks tehniliselt väga keerukas, nentis ta.

"Meie eurooplaste ja inimestena ei saa käed rüpes vaadata, kui inimesed surevad Damaskuses või Aleppos. Kuidas saame siis seda eirata Valgevene metsas?" küsis Mikser. Tema sõnul on meie kohustus inimestena neid aidata, aga see ei tähenda, et nad tuleks Euroopa Liitu lasta.

"Lisaks peame väga hoolikalt silmas pidama seda, milleks Lukašenko seda teeb – ta tahab, et Euroopa kas loobuks oma alusväärtustest või läheks omavahel tülli," rõhutas Mikser.

Madison küsis aga seepeale, kas Iraagi valitsusel endal puudub igasugune vastutus omaenda kodanike eest? Ta rõhutas, et Iraaki tuleb survestada migrantide voogu peatama ja neid inimesi tagasi võtma.

"Minu jaoks oli üllatav ja rõõmustav täna Euroopa Parlamendi debatil kuulda, et isegi EPP fraktsiooni juht Manfred Weber ütles välja, et piiritarasid on vaja. Mentaliteet on positiivses suunas muutunud," leidis Madison.

Ta rõhutas ka seda, et tuleb teha kõike seda, mida lubab rahvusvaheline õigus – luba ehitada tõkkeid ja müüre piirile, takistada füüsiliselt inimeste liikumist piirialal. Tema hinnangul toimis see Leedus ja Poolas üpris hästi, kuna põhimassi üle piiri tulek suudeti ära hoida.

Paet leidis, et väga oluline oleks viia see arutelu ÜRO tasemele, aga Venemaa on seni kõik sellised katsed blokeerinud, mis näitab ka Moskva rolli kriisis. Aga Euroopa riigid ei peaks sellistest katsetest ikkagi loobuma. "Ei tohi lasta viia fookust nendele hädasolevatele inimestele, vaid Valgevene tegevusele," rõhutas Paet.

Valgevenele kehtestatavatest sanktsioonidest rääkides leidis Madison, et need peaks lööma niivõrd valusalt, et paneks teise riigi teisiti käituma, aga samas tuleks Euroopal ka arvestada, et ta saab ise neist kahju. "Ma ei kujuta, millist konsensust see nõuaks, et Euroopa riigid oleks ennast kahjustavate sanktsioonidega nõustuksid," tõdes Madison.

Ka Terras tõi esile, et Euroopal on Venemaaga käsil gaasitoru projekt Nord Stream 2, Austria Raiffeiseni pank tegutseb aktiivselt Valgevenes ning ka Eesti oma ettevõte Bolt investeerib Venemaale.

Mikser leidis, et sanktsioone saab lisada ja neid saab täpselt sihtida, et kodanikke nii valusalt ei tabaks. "Mõjuv heidutus on poliitiline ja majanduslik," märkis ta.

Ansip tõi esile, et Euroopa Komisjon juba töötab nende lennufirmadega, mis veavad migrante ja 20 riigiga, kust nad pärit on.

Õigusriigi vaidlust ja piirikriisi omavahel ei segata

Rääkides Poola vaidlusest Euroopa Komisjoniga õigusriigi teemadel, märkis Kaljurand, et Euroopa Liit ja Parlament on olnud erakordselt solidaarne Poola suhtes ega seo õigusriigi ja piirikriisi teemasid.

Terras tõdes, et kui õigusriigi vaidlus hakkaks ohustama Poola liikmesust Euroopa Liidus, siis valiks Poola rahvas, mis valdavalt pooldab Euroopa Liitu kuulumist, teised poliitikud riiki juhtima, kes konflikti nii kaugele ei lubaks viia.

"Poola ei lähe kuhugi. Nende demokraatlik sisemine protsess on täiesti olemas," leidis ka Paet, kes lisas, et poolakate jaoks on oluline ka EL-i majanduslik dimensioon.

Elektri hinnatõus jääb riikide lahendada

Saadikute seas tekitas mõningaid erimeelsusi, kas praegune elektrihinna tõus näitab vajadust muuta EL-i senist elektrituru korraldust.

"Olen kindel, et ühtset üle-EL-list otsust, mis alandaks hindu, ei tule, sest riikide vahel valitsevad erimeelsused. Selline otsus on riikide valitsuste käes - mõned alandavad makse, teised aga toetavad vaesemaid majapidamisi," rääkis Paet.

Ansip tõi esile  Prantsusmaa äsjase otsuse ehitada kuus tuumaelektrijaama, lühiajalise meetmena aga otsuse maksta 100 eurot kõigile, kes teenivad alla 2000 euro kuus. Need riigi, kes kardavad hindade jätkuvat kasvu, investeerivad tuumaenergiasse. Need, kes ei karda, käituvad teisiti, leidis Ansip. Tema hinnangul ei ole ka õige alandada kõigi jaoks energia käibemaksu.

Samas Kaljurand leidis, et  Eesti valitsus ei ole teinud piisavalt hinnatõusu leevendamiseks ning lisas, et tema pooldaks just käibemaksu alandamist.

Terrase hinnangul tegeldakse rohepöördega hoogtööna. Tuleks teha mõjuhinnang rohepöörde elluviimiseks kasutatavatele meetmetele, aga mõnikord ka mõjuhinnanguid varjatakse, rääkis ta. Vanade asjade minemaviskamine enne uute asemele tulemist ei tohiks toimuda, lisas Terras.

Toomi väitel aga Terras eksitab, kui väidab, et hinnatõusu põhjuseks on rohepööre. Küll aga oleks vaja turudisaini muutmist, kuna praegune odav toodang tuumaelektrist ei aidanud kaasa hindade langusele, vaid ikka oli kehtiv kõige kallim turl pakutav hind, leidis Toom.

Samas Mikser leidis, et kindlasti tohiks hakata EL-i energiaturu korraldust muutma, kuna hinnatõus pole tingitud rohepöördest, vaid majanduse taastumisest ja hooajalistest põhjustest. Seetõttu tuleks käivitada kiired abimeetmed vaesematele, kes ei tule hinnatõusuga toime, ütles Mikser. Rääkides tuumaenergiast, mis on küll süsinikuvaba, rõhutas Mikser, et sellega kaasnevad muud ohud, mida me pole seni suutnud maandada.

Madisoni hinnangul on energiakriisis pikaajaliselt ainus lahendus tuumaenergeetika. Praegu peaks aga valitsus astuma konkreetseid samme – alandama käibemaksu nii elektril kui ka muudel kaupadel, leidis ta.