Enne 2015. aasta rändekriisi pidas EL pagulaste vastuvõtmist traditsiooniliseks humanitaarabinõuks. Nüüd astub Euroopa Liit samme, mida kunagi selle juhid pidasid vastuoluliseks.

Olukord Poola ja Valgevene piiril pingestus esmaspäeval, kui Poola piirile lähenes Valgevene poolt mitu tuhat Lähis-Ida riikidest pärit migranti, kes soovisid pääseda Euroopa Liitu. Migrantidel takistatakse nüüd aga piiri ületamist.

Selle asemel, et kritiseerida Poola parempoolset valitsust, väljendavad liberaalsed Euroopa liidrid nüüd Varssavi suhtes solidaarsust. Varem kritiseerisid Euroopa riigid teravalt USA endise presidendi Donald Trumpi karmi piiripoliitikat.

Mitu EL-i riiki nõuab nüüd, et Euroopa Komisjon looks õiguslikud meetmed, mis võimaldaksid piiritõkete rahastamist.

12 Euroopa Liidu valitsust avaldasid oktoobris avalikus kirjas toetust piiritarade rahastamisele EL-i eelarvest. Allakirjutanute hulgas olid Poola ja Ungari, mida juhivad konservatiivsed valitsused. Samas oli allakirjutanute seas ka Taani, mida hetkel juhivad sotsiaaldemokraadid, vahendas The Wall Street Journal. 

"Räägime füüsilisest infrastruktuurist ja selle rahastamise võimalusest. Ma räägin füüsilisest infrastruktuurist, mis kaitseks EL-i paremini," ütles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel.

Euroopa Ülemkogu õigusnõustajad leidsid, et EL võib rahastada ühise eelarve raames füüsiliste tõkete ehitamist oma välispiirile. 

Austria siseminister Karl Nehammer ütles neljapäeval, et toetab EL-i välispiiri sulgemist.

"Kui me ei keskendu sisserände ohjeldamisele, siis see saadab inimkaubitsejatele täiesti vale signaali," ütles Nehammer. 

Mitmed liikmesriikide valitsused siiski ei soovi veel piiritõkete rahastamist, viidates, et see on poliitiliselt vastuoluline.