"Insight": kuidas käib laevakaitse võitlus piraatidega?

Foto: Siim Lõvi /ERR

Laevakaitse ei saa piraatide vastu sõdida nii nagu pähe tuleb, vaid peab järgima seadust ja kehtestatud tegevusprotokolle, edastab laevakaitsjate tegevust lähemalt uurinud ETV+ saade "Insight".

Piraatlus on eksisteerinud kogu inimkonna ajaloo vältel. Sellest ajast, mil inimesed läksid puupaatidega merele, tekkisid huvitatud grupid, kes hakkasid üksteist röövima," räägib "Insighti" ajakirjanikule Eesti mereväe viitseadmiral Tarmo Kõuts. Just tema, endine Eesti mereväekapten ja kaitseväe juhataja, töötas välja praegu kasutusel oleva skeemi piraatide vastu võitlemiseks ja sai selles küsimuses üheks Euroopa võtmeeksperdiks.

20. sajandi piraadid filmis ja tegelikkuses

Piraatlus oli probleemiks ka neljakümne aasta eest, mil Kõuts oli noor kapten. Nõukogude laevad vedasid kaupu sõbralikesse Aafrika ja Aasia riikidesse. Troopilistel rannikutel ootasid neid sageli hambuni relvastatud kohalikud elanikud. Kõutsi sõnul pantvange tollal lunaraha saamiseks ei võetud, sihtmärgiks olid ainult laevad ja kaubad. Inimesed tapeti.

1987. aastal suundus kapten Tarmo Kõuts laevaga Lengvardija Angolasse. Sageli seilasid Guinea lahe akvatooriumis saaki ootavad piraadid. Ka seekord olid nad kohal. Kapten Kõuts mõistis, et nad ründavad tema laeva. Piraatide käsutuses olid kiired paadid ja kaatrid, kuid ka Lengvardija oli küllalt kiire ja hea manööverdusvõimega. Kapten otsustas manööverdada, et piraadid ei saaks parda äärde ujuda. Samal ajal haaras meeskond tuletõrjevoolikud ja kastis neist piraatide kaatreid. Rünnak Lengvardiale õnnestus tänu kapteni headele närvidele ära hoida.

Käivad jutud, et 80-ndatel hakati nõukogude kaubalaevadele paigaldama suure kaliibriga kuulipildujaid ning see lahendas piraatide probleemi, kuid Tarmo Kõutsi sõnul ei vasta see tõele. Vastupidi, kontroll oli range. Ühe kaubalaeva kapten olevat Kaug-Idas kasutanud isiklikku püstolit, mille tagajärjel olevat hukkunud inimene. Sellest ajast alates jälgis laevastiku juhtkond rangelt, et kaubalaevade pardal poleks relvi.

Somaalia piraadid – Euroopa peavalu

"21. sajandist rääkides tuleb eelkõige mainida Somaaliat, Adeni lahte ja Punast merd," jutustab viitseadmiral. "Asi on sellest, et üle Punase mere tuuakse Euroopasse 60 protsenti energiakandjaid."

Kallaletungide arv Adeni lahes hakkas järsult tõusma 2000. aastate lõpul: kui 2007. aastal toimus 51 kallaletungi, siis 2009. aastal oli neid juba 217. Kui 2006. aastal maksti Somaalia piraatidele laevade ja inimeste väljaostmiseks 5 miljonit dollarit, siis 2010. aastal suutsid piraadid laevaomanikelt välja pressida 180 miljonit dollarit.

Õnneks pole Eesti meremehed eriti sageli pantvangi sattunud. Siiski ütleb Tarmo Kõuts, et täpset statistikat piraatide pantvangide kohta pole kellelgi: "Me ei tea seda, sest meie meremehed on sunnitud töötama võõraste lippude all. Seda sellepärast, et meil pole oma kaubalaevastikku." Tema sõnul võib praegust olukorda nimetada piraatide täiemahuliseks sõjaks mitte ainult Euroopa Liidu, vaid terve maailma vastu.

2008. aastal muutus olukord nii tõsiseks, et euroliidus hakati otsima väljapääsu. "Mulle tehti ettepanek kirjutada esimene ettekanne ja just Somaalia piraatidest," räägib Kõuts. "Järeldused olid sellised, et laevade kaitsmiseks on vaja spetsiaalse väljaõppe saanud meeskondi."

Ühe sellise meeskonna tööd näitas ka "Insight". Tegemist oli Jaanus Rahumägi laevakaitsefirmaga ESC Global Security. See on ainus tõsine ettevõte Eestis, mis pakub laevakaitsesse inimesi ja kus töötavad endised Eesti sõjaväelased.

Nende laevakaitsjate kvalifikatsiooni kinnitas ka Kõuts. Tema sõnul osutab Rahumägi firma maailmatasemel laevakaitseteenust. "Kui me alustasime, oli turul ligi 300 ettevõtet. Praegu on tõsiseid tegijaid turul 15-20. Suuremad ettevõtted on riikides, kus on väga suur laevastik, näiteks Kreekas ja Suurbritannias," räägib Jaanus Rahumägi.

Merevägi kaitseb

Erafirmad pole ainsad, kes laevu kaitsevad. Vastavalt Tarmo Kõutsi raportile tuleb sellesse kaasata ka merevägi, seepärast kaitsevad täna laevu ka sõjaväelased. Sellisel missioonil käis ka Eesti mereväe kaptenmajor Rait Luks. Ta rääkis, et Euroopa Liidu operatsioon Atalanta algas 2008. aastal ning selle peaeesmärk oli ÜRO humanitaarsaadetiste kaitse.

Eesti saatis oma meeskondi laevakaitsesse aastatel 2010-2013. See Somaalia piraatide vastu suunatud missioon jätkab tööd ka praegu. Täna on laevakaitsjate tööle seatud ranged nõuded, mehed tegutsevad eelnevalt väljatöötatud protokollide järgi. "Kõige olulisem on kaitsta laeva, astumata piraatidega füüsilisse kontakti," ütleb viitseadmiral Kõuts.

Rait Luks selgitab, miks selline lähenemine on kõige mõistlikum: "Tegelik kallaletung laevakaitsele on väheusutav. Laevakaitse ülesanne ongi selles, et oma kohaloluga hoida ära rünnak laevale." Ta räägib, et kui meri on vaikne ja ohtu pole, piisab kahest positsioonidel viibivast laevakaitsjast, kes jälgivad olukorda. Laevakaitsja rutiinseks tööks pardal on vahis viibimine, trenni tegemine ja oma varustuse hooldamine. Kui olukord teravneb ja oht suureneb, asub positsioonidele rohkem laevakaitsjaid.

Tulista, aga ainult reeglite järgi

Isegi reaalse ohu tekkimisel ei ole kohe lubatud inimese pihta lasta. Esmalt peab laevakaitse oma kohalolekust märku andma. "Suurel laeval pole laevakaitsjat alati kerge märgata ja piraadid võivad siiski rünnata, teadmata, kes on laeval," selgitab Jaanus Rahumägi. "Kui nad näevad, et laeval on kaitsjad, lähevad nad tavaliselt ära ega hakka ründama. Kui sellest ei piisa ja nad on lähemal kui sada meetrit, võib avada laeva pihta tule. Mitte inimeste, vaid ainult nende aluse pihta. Võib sihtida mootorisse. Inimeste pihta võib lasta ainult siis, kui on vaja ründajad peatada."

Rahumägi sõnul on sellised reeglid õigustatud, sest ründavaid piraate on laevakaitsjatel lihtne näha ja nad on hea sihtmärk: tankeri parras on 40 meetrit kõrge ja sealt on hea vaade. Lisaks sellele on kaubalaevadel tavaliselt ka passiivne kaitsevarustus, näiteks parda perimeetrile tõmmatud okastraat vms.

Ehkki reaalsete kokkupõrgeteni jõuab asi harva, ei saa seda tööd ohutuks pidada. Näiteks kirjutavad ajalehed, et piraadid on hakanud paigaldama laeva parda külge meremiine. Tarmo Kõuts kinnitab seda: "Minu kaptenipraktikas oli juhus, kus olime sunnitud seisma peaaegu kuu aega reidil, sest riigis oli toimunud riigipööre. Meid püüti õhku lasta just nende miinidega. Arvestades, et laevas oli üle tuhande tonni bensiini, oleks pauk olnud päris vali."

Rahumägi sõnul on tema töötajad selle ohuga kursis: "Tänapäevased laevad on nii projekteeritud, et pardalt on võimalik vaadata ainult ette, piraadid aga paigaldavad miine ahtrisse. Ohu tekkimisel tuleb kiiresti midagi välja mõelda, et kontrollida tegevust laeva ahtris."

Ka oma tööandja võib laevakaitsjatele ohtlikuks osutuda. Mõned firmad suhtuvad oma töötajatesse nagu kulumaterjali ja jätavad täitmata seadusest tulenevad nõuded. 2013. aastal sattus terve rühm laevakaitsjaid, sealhulgas neliteist Eestist pärit meest, tööandja vastutustundetu käitumise tõttu India vanglasse. Dmitri Pappel ja tema kolleegid veetsid trellide taga viis aastat.

"Algul oli see tohutu šokk," jutustab Dmitri. "Me sattusime päikesepaistelisse Tuticorini linna, kus meid paigutati doktor Watsoni aegadel ehitatud vanglasse. Seejärel viidi meid Chennaisse, kus tohtis välismaalasi kinni pidada. Kõige hirmsam oli seal teadmatus. Keegi ei teadnud, millega see kõik lõpeb."

"Ma mäletan seda juhtumit. Jälgisin seda ja tundsin meie laevakaitsjatele kaasa," tunnistab kaptenmajor Luks. "Aga oli ju aru saada, et selle firmaga on midagi ligadi-logadi." Jaanus Rahumägi on temaga nõus: "See oli kas kapteni viga või provokatsioon. Poisid, kes seal töötasid, ei olnud süüdi. See on fakt. Ainus viga, mille nad tegid, oli see, et nad läksid tööle sellisesse firmasse nagu Advan Fort. Tegelikult oli teada, et see on kahtlane firma, mis ei täida seadusi ja suhtub kõigesse liiga muretult."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: