Kliimatippkohtumisel saavutasid 200 riiki kokkuleppe
Kliimatippkohtumise COP26 president Alok Sharma lõpetas laupäeval ürituse, teatades pea 200 riigi saavutatud kokkuleppest, mille eesmärk on vältida kliima ohtlikku soojenemist.
Kokkuleppeni jõuti hoolimata Hiina ja India jõupingutustest pehmendada leppe sõnastust fossiilkütuste kohta. "Ma vabandan, selle ees, milliseks see protsess välja kujunes. Mul on tõesti kahju," ütles Sharma.
Sellega saavad läbi kaks nädalat kestnud maratonläbirääkimised.
Delegaatide ülesanne oli kõnelustel leida viisid, kuidas piirata temperatuuri tõusu, et see jääks 1,5-2 kraadi vahele Celsiuse järgi. Neil tuli ka leida viise, kuidas rahastada riike, keda ähvardavad kõige suuremad kliimaga seotud riskid nagu üleujutused ja põuad.
Vaatlejate sõnul jäi kokkulepe kaugele sellest, mida on vaja ohtliku soojenemise vältimiseks ja riikide adekvaatseks toetamiseks.
Pariisi kliimaleppe arhitekt Laurence Tubiana ütles AFP-le, et COP26 ei suutnud anda piisavalt abi "inimestele, kes kannatavad praegu".
COP26 leppe lõplik tekst kutsub riike üles kiirendama pingutusi kivisöe järk-järguliseks kasutusest kõrvaldamiseks ja ebaefektiivsete fossiilkütuste riigitoetustest loobumiseks.
Hiina ja India olid vastu reostavate kütuste mainimisele ja teksti lõplik kuju polnud nii otsekohene kui esialgsetes variantides.
Samuti kutsuti kõiki riike kiirendama oma heitmekärpeid ja esitama 2022. aastaks uued riiklikud plaanid.
Pärast Euroopa Liidu ja Ühendriikide juhitud rikaste riikide vastuseisu jäi tekstist välja igasugune viide konkreetsetele rahastamisvahenditele, mida nõudsid vaesemad riigid. Sel teemal lubas tekst "dialoogi".
Tekst märgib "sügava kahetsusega", et rikkad riigid pole suutnud pidada kinni lubadusest eraldada 100 miljardit USA dollarit aastas, mida nad on vaesematele riikidele lubanud. Riike kutsutakse üles seda maksma kiiresti ja kuni 2025. aastani.
Samuti lubati tekstis kahekordistada arengumaadele antavaid vahendeid samaks kuupäevaks.
Arengumaad ütlesid, et ootasid COP26-lt rohkem instruktsioone selle kohta, kuidas süsinikuheitme kogust vähendada, samal ajal kui tuleb tulla toime globaalsest soojenemisest võimsamaks muutunud katastroofidega.
India: arengumaadel on õigus fossiilkütuseid kasutada
Arengumaadel on õigus fossiilkütuseid kasutada, ütles India keskkonnaminister laupäeval kliimatippkohtumisel.
Bhupender Yadav ütles delegaatidele, et riikidel, millel panus kliimamuutusse on ajalooliselt väike olnud, on õigus õiglasele osale ülemaailmsest süsinikueelarvest ja õigus fossiilkütuste vastutustundlikule kasutamisele.
Ministri sõnul põhjustavad kliimamuutust jätkusuutmatu elustiil ja raiskavad tarbimisharjumused.
Samuti vihjas ta, et India ei poolda COP26 algatust kiirendada riiklike emissioonikärpe plaane.
Toimetaja: Marko Tooming