Ligi lükkas Ansipi kriitika tagasi: Tallinn on Brüsseli peale pahane
Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi kaitses Euroopa Parlamendi saadiku ja erakonna endise juhi Andrus Ansipi kriitika alla sattunud peaminister Kaja Kallast ja tema juhitavat valitsust, öeldes, et Eestist eemal töötav Ansip ei pruugi siinse olukorraga täpselt kursis olla.
"Selles mõttes ta kindlasti pingutab üle – ta oleks ka ise kindlasti väga tige, kui keegi oleks tema valitsusajal selliseid sõnu kasutanud," ütles Ligi Vikerraadio saates "Uudis +". "Selles mõttes on nii terav sõnavõtt ebameeldiv. Selles mõttes ollakse siin Tallinnas Brüsseli peale pahased küll," lisas ta.
Ligi sõnul ei saa täpselt aru, kus Ansip valitsuse koroonapoliitikas probleemi näeb ning ilmselt oleks vaja talle andmeid täpsemalt selgitada. Samas on Ligi hinnangul peamiselt Brüsselis tegutsevalt Ansipilt ka raske on tahta, et ta erakonna ja valitsuse tegevusega väga põhjalikult kursis oleks.
"Võib-olla ta tõesti ei mõista (neid otsuseid). Aga see ei ole Reformierakonna või Kaja Kallase spetsiifiline tegevus või otsustamatus. Need on olnud kaalutletud otsused. Meie poliitika on selles mõttes olnud järjepidev, et püüame piiranguid teha võimalikult vähe. Ja nüüd, kus vaktsiin on olemas, oleks piirangud selgelt vaktsineerimata inimestele, mitte vaktsineeritutele," rääkis Ligi. "See on esimest korda, kus ma olen selle valitsuse valikutega praktiliselt 100 protsenti nõus," lisas ta, märkides, et on varem olnud valimatult kehtestatud piirangute suhtes kriitiline.
Kommunikatsioon on olnud vastuoluline
Ligi nõustus sellega, et valitsuse kommunikatsioon koroonakriisis on olnud segadust tekitav ning lisas, et osalt on see tingitud ka Kallase ning tervise- ja tööminister Tanel Kiige isiksustest.
"Siin tuleb öelda Andrus Ansipi kiituseks, et tema puhul oli teada, mida ta öelda tahab. See kõlas alati väga võimsalt laua tagant ja see oli suur osa tema edust, et ta suutis, kui ta seisukoha võttis, selle ära seletada," ütles Ligi.
"Praegu on sellist kõlavat sõnumit vähe. Vastutav minister (Kiik - toim.) on väga kiire jutuga, aga see ei jõua inimestele pärale, ammugi riskigrupile. Peaminister oma naiseliku kõnemaneeriga kindlasti nii jõuline pole, kui on vana hea Andrus Ansip," rääkis Ligi.
"Ja see kõik mängib koos. Aga iseenesest poliitika põhjendatus ja põhjendamine on oluliselt paranenud selle paari aastaga – enam uisapäisa ei kehtestata asju," lisas ta.
Ligi sõnul on olnud ka probleeme selles, et koalitsioonipartnerid ei tegutse sünkroonis. "Eriti meil on olnud see probleem, et kui Jüri Ratas ei ole valitsuses, siis ta tahab ju näidata ennast teisitimõtlejana väga palju. Aga kokkuvõttes oleme sarnast asja ajanud. Ei saa öelda, et siin sisuline segadus oleks, aga sõnumisegadust on väga palju ja see on probleemne," rääkis ta.
Lisaks on segadust juurde tekitanud ka teadusnõukoda, mille liikmed annavad oma seisukohti ükshaaval ja kollektiivselt, olemata ka ise omavahel päris üksmeelel.
"Aga ma arvan, et ka seda on vähemaks jäänud," rõhutas Ligi.
Täpsustavale küsimusele, kas ta väitis, et osa inimesi ei pruugi peaministrit tõsiselt võtta, kuna ta on naine, vastas Ligi: "Ei ma ei öelnud seda. Soolist vihjet oli pigem Andruse suunas. Ma räägin kommunikatsiooni stiilist. Kui üks Ansip kõmistab laua taga, siis see oli kahtlemata väga mõjuv. Ta oli ülimalt laitmatu, ta kunagi ei koperdanud oma sõnakasutuses ja seetõttu oli temaga isegi keeruline vaielda. Kui tal oli hoog sees, siis tema seisukoha muutmine võttis väga kaua aega."
"Aga see pehmem stiil ei ole kriisis inimestele alati võib-olla nii arusaadav. Ma pean möönma, et inimeste isiksused on erinevad. Aga poliitika sisus meil erakonnas vaidlusi ei ole," kinnitas Ligi.
Fraktsioon tahtis ära hoida tüli institutsionaliseerimise
Rääkides eelmisel nädalal Reformierakonna riigikogu fraktsioonis väidetavalt juhtunust, kus selle liikmed ei toetanud Kallase suhtes toetusavalduse tegemist, ütles Ligi, et sellega taheti ära hoida Ansipi ja Kallase tüli institutsionaliseerimist.
"Üks-kaks inimest olid midagi paberile kirjutanud. Aga otsest formaalset fraktsiooni koosolekut ei olnud, lihtsalt peeti natukene nõu veebi vahendusel nagu see tänapäeval käib. Aga see ei andnud osaluse protsendilt vist fraktsiooni koosolekut välja ja seal ei hääletatud," rääkis erakonna aseesimees.
"Aga tõesti, seal arutati, kas peame seda juttu võtma nüüd suure asjana, sest tegelikult on see ainult üks intervjuu ja sealt ka mõni lõik. Üldjoontes said kõik aru, et pigem need ühe inimese kaugelt öeldud seisukohad ei vääri institutsionaliseerimist. Seda ei ole, et fraktsioon oleks ühel pool ja peaminister teisel pool – seda ei ole," kinnitas Ligi.
"Asi ei ole ju persoonides. Asi on ju selles, et oli üks üsna jõhkras või julmas sõnastuses intervjuu, aga me ei ole selles mõttes eri meelt valitsuse koroonapoliitikaga," lisas ta.
"Oleme esimest korda jõudnud sinna, kuhu me jõuda tahtsime ja oleme suures üksmeeles, et vaktsineerituid tuleb kohelda võimalikult vabade kodanikena ja vaktsineerituse nimel tuleb vaeva näha. Aga mitte, et meil oleks siin asi käest ära läinud," rääkis ta. "On vale öelda, et oleme olukorra käest lasknud. Ei, see on olnud teadlik poliitika – eelkõige tuleb lasta inimestel oma elu elada, kui nad oma panuse annavad. Selles mõttes tõesti ei ole tüli sees erakonnas," kinnitas Ligi.
Toimetaja: Mait Ots