Mihkelson: migrandikriis on ka Poola testimine Venemaa poolt

Foto: ERR

Migrandikriis Poola-Valgevene piiril pole ainult Lukašenko kättemaks Euroopa Liidule, vaid selle taga on ka Venemaa strateegilised huvid, ütles "Välisilmas" riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond).

Mihkelson märkis, et Venemaa strateegiliseks huviks on lääneriikide mõjutamine ja eelkõige Poola proovilepanek.

"Me teame, et Poolal on endal terve rida probleeme Euroopa Liidu sees ja eks see on testimine, kui ühtselt Euroopa Liidu partnerid ja NATO liikmesriigid käituvad," ütles Mihkelson.

Mihkelson nõustus, et Poola, mis on koondanud kriisipiirkonda ligikaudu 20 000 piirivalvurit ja sõjaväelast, on piisavalt suur ja sõjaliselt võimekas riik, et ise hakkama saada. "Poola vajab rahvusvahelist diplomaatilist tuge," ütles ta.

Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles pühapäeval, et Poola, Leedu ja Läti võivad NATO artikkel nelja alusel käivitada konsultatsioonid. Mihkelsoni sõnul jälgitakse olukorda Eesti piiril ja praegu pole näha, et Venemaa võiks migratsioonirelva Eesti vastu kasutada, kuid teisipäeval toimuval presidendi riigikaitse nõukogu istumisel võib arutluse alla tulla ka artikkel neli, lausus Mihkelson.

"Praegusel hetkel kõige olulisem, et oleksime Eestis valmis erinevateks sammudeks, mida ka ette valmistatakse. Kindlasti artikkel neli kui konsultatsioonimehhanism NATO liikmete vahel on täna väga aktuaalne," ütles Mihkelson.

Oht Venemaa agressiooniks Ukraina vastu on suur

Mihkelsoni sõnul on Venemaa viimastel aastatel avanud nii sõjaliselt kui poliitiliselt mitu rinnet ning praegu on olukord kõige ärevam Ukrainas, kelle vastu on Venemaa sõda pidanud juba viimased kaheksa aastat.

"Oht on väga kõrge Venemaa valearvestuseks. Läänes räägitakse, et Venemaa valmistub uueks invasiooniks Ukraina vastu. Venemaa peab sõda Ukrainaga juba kaheksandat aastat ja ainus mis neil puudu on, on selle riigi lõhkumine, lammutamine, nende tee Euroopasse ja NATO-sse äralõikamine. Selle eest ollakse nõus maksma kõrget hinda," lausus Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on Euroopa riikide viimaste päevade avaldused aga tõenäoliselt Venemaa juhtkonna mõtlema pannud, kas Ukraina ründamine on ikkagi mõistlik. Esmaspäeval teatas võimalikust sõjalisest toetusest Ukrainale Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

"(Need sõnumid) panevad mõtlema, kui lähedal me tõelisele konfliktile oleme. Samas ma usun, see aktiivne tegevus /.../ paneb Venemaad mõtlema, kas on mõtet ikka sellist sammu astuda," lausus Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul tasub tähelepanu kindlasti Ukrainal hoida, sest Venemaa plaan on pikem kui mõni päev.

"Me peaksime oma tähelepane keskendama sündmuste võimalikule eskaleerumisele Ukrainas. Tuleb tähelepanelik olla järgmised kolm kuud, sest arengud ei pruugi olla lähitundide või -päevade küsimus," märkis Mihkelson.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Välisilm", intervjueeris Peeter Kaldre

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: