Laaneti sõnul ollakse Eestis analüüsitud olukorda põhjalikult juba mitu kuud ning luureasutused on andnud head infot.

"Meie luureasutused on teinud väga head tööd ja ma usun, et meie luureasutused annavad meile õigeaegselt märku, kui on tekkinud tõsised ohud, millele peaksime reageerima. Täna ei ole meil selgeid märke, et midagi toimuks meie piiridel, kuigi me teame, kui kiiresti eskaleerusid sündmused Poola ja Leedu piiril," lausus Laanet.

Laaneti sõnul tuleb ka Eestis olla valmis sündmuste kiireks arenguks.

"Muutus toimub väga kiiresti ja me peame valmis olema kiiresti reageerima ja seetõttu on eelhoiatus ääretult oluline. Et oleksime valmis reageerima reservväega. Mina usun sellesse (eelhoiatusse – toim.)," lausus kaitseminister.

Laaneti sõnul saab pikema kriisi puhul kasutada nii liitlaste abi, Eesti enda reservväelasi kui ka kaitseliitlasi. "Laiapindne riigikaitse peab töötama ka siis, kui meil on pikaaegsed probleemid. Lühiajaliselt saame hakkama politsei- ja piirivalveameti ja kaitseväe ressursiga," ütles Laanet.

Valitsuse julgeolekukomisjon tegi hiljuti ettepaneku kindlustada idapiir ajutise traattõkkega. Valitsus arutab ettepanekut neljapäeval. Laaneti sõnul on kaitseministeerium traadi piirile tõmbamiseks kõik ettevalmistused teinud.

"Oleme valmis, et tõkestustraat viia ajutiselt piirile, välja panna, kui politsei- ja piirivalveamet vajab seda abi. Oleme valmis paigutama seda üle 30 kilomeetri. Kuna seda tuleb panna kolme-neljakordselt, siis reaalselt on meil olemas 130 kilomeetrit tõkestustraati. Ma olen enam kui veendunud, et üsna pea see realiseerub," lausus Laanet.

Poola tahab reaalset abi

Kui eelmisel nädalal teatas Poola liitlastele, et reaalset abi nad Valgevene piiril ei vaja ning piisab diplomaatilisest toetusest, siis sel esmaspäeval tuli kaitseministeeriumisse teade, kus Poola teatas, et on valmis Eesti abi vastu võtma, ütles Laanet.

"Täna spetsialistid omal tasandil lepivad kokku, milline see abi hakkab täpselt olema. Praegu käivad läbirääkimised, mida anda," lausus kaitseminister.

Laanet märkis, et ka juhul, kui Poola otsustab käivitada NATO artikkel nelja, mis tähendab konsultatsioonide alustamist liitlastega, siis peab Poola teadma, millist abi tahetakse. "Seda pole nad täna välja öelnud," lisas Laanet.

Laaneti sõnul peab valmis olema, et kriis Poola-Valgevene piiril kestab veel kaua, sest see on nii Lukašenko kui Putini huvides.

 "Putini eesmärk on, et võimalikult laialt ja intensiivselt toimuksid sündmused Leedu ja Poola piiril (Valgevenega), et tema saaks toimetada vägedega Ukraina piiril," märkis Laanet.