Valgevene tegevust eelkõige Poola piiridel on viimastel kuudel eksperdid kirjeldanud kui hübriidsõda. Ent hoolimata sellest ei palu ilmselt Poola koos Leedu ja Lätiga lähiajal NATO artikkel nelja konsultatsioonide alustamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu ei ole küll paista, et Poola, Leedu või Läti, kes on sellest kriisist kõige rohkem puudutatud, artikkel nelja kasutaksid. Ja kuigi need riigid kindlasti tunnevad ennast ohustatuna, siis ilmselt ei ole see see tase, mis eeldaks artikli neli kokkukutsumist," selgitas Jüri Luik.

See vastab tegelikult ka olukorrale Poola ja Valgevene piiril, kus on näha rahunemise märke. Praegu ei ole teada, kas see on Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Valgevene liidri Aleksandr Lukašenko telefonikõne otsene tagajärg. Kuna Merkel sattus kõnega Ida-Euroopa riikide kriitika alla, siis selgitas seda täna tema kõneisik Steffen Seibert.

"Et parandada tuhandete inimeste murettekitavat humanitaarolukorda, oli loogiline rääkida Minskis ka nendega, kellel on võimalus situatsiooni parandada. Isegi kui see sisaldas valitsejat, kelle legitiimsust Saksamaa nagu ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid ei tunnista," ütles Seibert.

Kuid Poola taustal tekitab läänele endiselt peavalu ka Ukraina piiri taga toimuv, kuhu Venemaa on oma vägesid koondanud.

"Me jälgime pidevalt kõigi NATO käsutuses olevate silmadega seda, mis toimub Ukrainas, mis toimub Ukraina ümber ja on põhjust olla väga murelik. Seda muret on täiesti ühemõtteliselt väljendanud nii NATO peasekretär kui ka alliansi suurima liikme Ameerika Ühendriikide välisminister," rääkis Luik.

Esialgu lastaksegi tegusteda just liikmesriikidel.

"Siin olid brittide ja ameeriklaste õppused - ameeriklaste sõjalaevad Mustal merel. Suurbritannia, Türgi ja Ameerika Ühendriigid on kas müünud või kinkinud Ukrainale väga kõrgel tasemel relvastust. NATO riigid tegutsevad väga aktiivselt. NATO organisatsioonina on praegu võib-olla tagasihoidlikum," selgitas Eesti suursaadik NATO-s.