Eesti ei pea Glasgow' kliimakokkuleppe valguses suurt midagi muutma

COP26 kliimakonverents Glasgow's.
COP26 kliimakonverents Glasgow's. Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Glasgow' kliimakonverentsil sõlmitud kokkulepped Eestit oluliselt ei puuduta. Euroopa Liit jätkab oma süsinikuvähendamise programmiga ja sellest tippkohtumise valguses piisab. Pigem loodetakse konverentsi järel, et pisut enam panustavad need riigid, kes varem kliimaküsimustega nõnda tõsiselt ei tegelenud.

Pärast ligi kaks nädalat kestnud läbirääkimisi sõlmisid maailma riigid reedel niinimetatud Glasgow' kliimapakti. Ühiselt korrati eesmärki, et sel sajandil ei tohiks kliima soojeneda rohkem kui poolteist kraadi võrreldes ajaga enne tööstusrevolutsiooni.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkoki sõnul kutsuti kõiki riike esitama järgmise aasta lõpuks kava, kuidas ja kui palju plaanivad nad oma süsinikuheidet vähendada.

"Mida Euroopa Liit siis juba esitas ÜRO-le ühiselt ja kuhu Eesti ka panustab. Ja Euroopa Liidu esitatud uus eesmärk on kokku lepitud roheleppes ja see on miinus 55 protsenti kasvuhoonegaaside vähendamist aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990," selgitas Ristkok.

Lisaks lepiti kokku selles, missuguste reeglite järgi proovitakse täita  2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimalepet. Sisuliselt luuakse kaks ülemaailmset turgu, kus kaubeldakse kasvuhoonegaasi ühikutega.

"Euroopa Liidu sisene kauplemissüsteem on hoopis teine, mis on kohustuslik. Kui me võtame selle rahvusvahelise riikidevahelise turumehhanismi, siis see on riikidevaheline koostööraamistik. Ja teine turumehhanism, mis asendab tänast Kyoto protokolli, on täiesti vabatahtlik. See Eestile lisakohustusi juurde ei too, aga see on pigem uus võimalus."

Kokku lepiti ka selles, et arengumaadele pakutakse kliimaeesmärkide täitmiseks senisest rohkem abi.

"Euroopa Liit plaanib panustada kuni 27. aastani kliimarahastusele täiendavalt viis miljardit USA dollarit. See lisandub neile 27 miljardile USA dollarile, mis EL juba praegu panustab igal aastal. Sealjuures on Eesti panustanud sellel aastal ühe miljoni," ütles Ristkok.

Kõige tulisemalt murti kliimakonverentsil piike teemal, mida teha kivisöega. Lõpuks lepiti kokku, et kivisöe kasutamist vähendatakse. Paktiga liitus ka Eesti. Kädi Ristkok nõustub, et Eestis ei ole kivisütt.

"Kindlasti on see selline üldisem suunitlus fossiilkütuste vähendamise suunal. Selles mõttes, me toetame seda suunda."

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul näitab Glasgow's toimunu, et kliimamuutusi võetakse tõsiselt.

"Riigijuhid on saanud aru kliimakriisi akuutsusest ja enam ei räägita eesmärgist aastaks 2050. Kindlasti ma arvan, et see tuleneb sellest, et väga palju riike tegelikult kannatab kliimamuutuste all märkimisväärselt," ütles Alender.

Europarlamendi saadik Jaak Madison on kliimakonverentsi tulemustest rääkides kriitiline. Tema hinnangul Glasgow's sõlmitud pakt kliimamuutusi mõjutada ei suuda.

"Nende pakutav lahendus on see, et hävitame soodsa energeetika, aga samal ajal lendame eralennukitega ja oma eluviisi ei muuda. Nii et see näitab sellist silmakirjalikkust ja olukorda, kus on põhjust arvata, et tegemist on sellise toreda ideoloogilise projektiga, millel puudub igasugune seos reaalsusega või päriselt kliimasoojenemise peatamisega."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: