Kliimamuutuste vastu võitlemiseks loodud kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteem toimib Euroopa Liidus muudatustega juba 16 aastat. Süsihappegaasi õhku paiskavad ettevõtted peavad ostma saastekvoote. Ambitsioonikad kliimaeesmärgid ajavad kvoodi hinda spekulantide toel veelgi kõrgemale. 

Euroopa Liidus kehtib tööstusettevõttele ühe tonni süsinikuheite eest hind, mis tõusis teisipäeval 2,6 protsenti 67,65 euroni tonni kohta. Süsiniku hind on nüüd rohkem kui kaks korda kõrgem kui aasta alguses, vahendas Financial Times. 

Lääneriikide valitsused tahavad turult välja tõrjuda fossiilsete energiaallikate kasutamise ja julgustavad tööstureid, et nad investeeriksid rohkem roheenergiasse. Analüütikud ja investorid eeldavad, et COP26 kliimakõneluste tagajärjel valitsused suurendavad jõupingutusi, et vähendada fossiilsete energiaallikate kasutamist. 

"COP-i järel tuli selge signaal, et poliitikud tahavad heitkoguseid vähendada. Süsinikuturg väljus COP-i järel tugevamalt," ütles riskifondi Andurand Capital analüütik Mark Lewis. 

EL-i süsinikuturg on poliitiliselt üles ehitatud nii, et poliitikud saavad saastekvootide pakkumist karmistada, et tõsta süsiniku hinda. Investorid eeldavad, et stiimulipaketid ja investeeringud heitkoguste vähendamiseks tõstavad ka süsiniku hinda. 

Roheenergia saab kasu kõrgematest süsinikuhindadest. Fossiilsete kütuste tootjad muutuvad nii vähem konkurentsivõimelisemaks. Lühiajalises perspektiivis suurendab see ka maagaasi nõudlust, kuna kivisöe põletamine muutub vähem atraktiivseks, teatas Financial Times.