ECDC juht: lõpuks muutub koroona tavaliseks hingamisteede viiruseks

Foto: ECDC flickr

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) peadirektor Andrea Ammon ütles pikemas usutluses ETV saatele "Välisilm", et koroonaviirusega läheb ilmselt nii nagu gripiga, mille uute tüvede vastu tuleb igal aastal välja töötada uus vaktsiin.

Kas vaktsineerimine Euroopas on olnud edulugu?

Jah ja ei. Jah selles mõttes, et me saime hakata inimesi vaktsineerima aasta algusest ehk vaid üks aasta pärast seda, kui kuulsime infektsioonist. Ja suutsime edukalt jagada vaktsiini üle Euroopa. Kõik riigid on teinud suuri pingutusi vaktsiini laialijagamiseks ja vanuserühmade prioriseerimiseks.

Vaktsineerimise tipp Euroopas oli suve alguses, kuid nüüd on intensiivsus vähenenud. Inimesed, kes tahtsid end vaktsineerida, on seda teinud. Ülejäänud rahvastikust, kes ei ole vaktsineeritud, on need, kel on vaktsineerimise kohta küsimusi või kes arvavad, et haigus pole tõsine ega mõjuta neid.

Paljudel vaktsineerimata inimestel on küsimusi. Mingi osa neist keeldub vaktsiinist ja neid on väga keeruline veenda. Teiste jaoks tuleb pingutada ja julgustada neid vaktsineerima.

Milliste argumentidega tuleks seda teha?

Esiteks, ja see on väga tähtis, põhjused mitte vaktsineerida on rahakotipõhised. Nagu ütlesin ennist, siis põhjused on alates enesekindlusest, et see ei mõjuta mind. Teisalt ebamugavus, kättesaadavus, ajapuudus jne. Tuleb analüüsida, mis on taust, et inimene ei taha end vaktsineerida, sest see annab juhtnööri, kuidas reageerida.

Tihtipeale, kui inimesel on küsimusi vaktsiini kohta, siis nad usaldavad oma arsti. Nad lähevad tema juurde ja küsivad oma küsimusi. Kui arstil on küsimusi, siis peab arstile andma võimaluse küsimusi esitada ja tema kahtlustele vastata.

Inimesed kuulavad mitte-arste ehk inimesi, kel on meditsiiniline taust, kuid kes pole õiged arstid. Kuidas sellest üle saada?

Tuleks luua tõeliselt usaldusväärsed allikad. Allikad, millest informatsiooni otsides ja leides teavad inimesed, et see on tõene. Minu arvates ei suuda inimesed teha vahet, kas informatsioon, mis on sotsiaalmeedias, televisioonis või meedias laiemalt, on tõene. See on väga kompleksne teema.

On tähtis luua usaldusväärsed allikad ja sõnumilevitajad. Viimased võiksid olla arstid, aga ka teised, kellel on mingites rühmades mõju. Näiteks näitlejad, sporditähed, kogukonnaliidrid.

Meil on need inimesed olemas, kuid endiselt on vaktsineerimata 35 protsenti. Kuidas siis?

Peame sügavamalt kaevama.

Kuidas täpsemalt, kui pole inimesi, keda usaldada ja kellele alt üles vaadata? Lisaks vastakad sõnumid. Kas poliitikud on segadust suurendanud?

Kõigepealt peaksid sõnumid olema üheselt mõistetavad ning edastatud järjepidevalt samamoodi.

Portugali-Iirimaa vaktsineeritus on 90 protsenti, kuid nakatumine seal kasvab. Miks?

Jah. See läheb tagasi faktini, et vaktsiinid pole sajaprotsendilised, nad ei tööta sajaprotsendilise efektiivsusega. 90-protsendiline efektiivsus tähendab, et 10 protsendil juhtudest vaktsiin ei tööta. Kui vaadata hüpoteetiliselt viiemiljonilist elanikkonda ja nendest 80 protsenti vaktsineerida, siis on üks miljon inimest, kel pole vaktsiini. Kui sul on viirus selline nagu meil on, mis on väga kergelt ülekanduv, siis võibki palju inimesi jääda haigeks.

On ka võimalus, et vaktsineeritud inimene jääb haigeks. Siiski näeme, et haigeks jäänud ja intensiivravisse viidud vaktsineeritud inimese võimalus surra on palju väiksem kui vaktsineerimata inimesel.

Kas haiguse läbi põdenud peaksid end vaktsineerima?

See on tõsi, et kui oled tervenenud, siis keha loob antikehad, mille vaktsiin looks kunstlikult. Nii vaktsineeritud kui ka läbipõdenud inimese puhul ei tea me praegu, kui kaua kaitse kestab. Kohe pärast tervenemist on inimene kaitstud.

Läbipõdeja Covid-pass kehtib pool aastat, vaktsineeritul üks aasta. Kas peaks need ühtlustama?

Praegu on seda keeruline öelda. Olemasolevate andmete põhjal me ei tea, kui kaua kaitse pärast nakatumist kestab. See sõltub, kui tõsine oli infektsioon. Kui sul oli kerge infektsioon, siis kõige tõenäolisemalt kestab kaitse lühemat aega kui siis, kui sul on tõsine infektsioon.

Ka pärast vaktsineerimist näeme, et vaktsiini efektiivsus tundub olevat väga hea raske haiguse ja surma vastu. Efektiivsus nakatumise vastu on madalam nende jaoks, kes said vaktsiini juba mõnda aega tagasi.

Millised andmed on teil olemas läbipõdenute kohta?

Kuus kuud pärast tervenemist on see piir. Tuleme peagi välja uue hinnanguga, mis võib olla sama, aga võib olla ka erinev. Ma ei saa seda praegu öelda, sest meie mudelite loojad vaatavad ka andmeid ja ma ei ole nende tööd veel läbi vaadanud.

Kas kõik inimesed vajavad vaktsiini või tuleks piirduda vaid vanainimestega?

Vanurid ning nõrgema immuunsuse ja haigustega inimesed peaksid kolmanda doosi saama nüüd, sest nad pole saanud täielikku kaitset, nii nagu terve inimene pärast kaht doosi. Seepärast soovitame neile kolmandat doosi. See pole nii terve populatsiooni puhul, kuid lõppude lõpuks vajavad kõik tõhustusdoosi.

Eestis saavad kolmanda doosi noored ehk alates 18. eluaastast.

See pole ainult Eestis, vaid ka teistes riikides. Terviseametid on öelnud, et tõhustusdoos on ohutu ja efektiivne pärast kuut kuud viimasest doosist.

Kas fookus peaks olema vanuritel?

Fookus peaks olema neil, kes pole vaktsineeritud, et nad end vaktsineeriksid.

Seda on raske teha.

Tean, et palju lihtsam on saada vaktsineerima need, kes tahavad kolmandat doosi.

Vaktsiinid lastele vanuses 5-11 aastat. USA-s neid tehakse juba, aga Euroopas?

Ravimiameti kolleegid tegelevad sellega ning arvatavasti kuu lõpuks tulevad nad välja arvamusega. See arvamus on seotud vaktsiini ohutuse ja efektiivsusega selles vanuserühmas. Meie töötame paralleelselt avalikkusele mõeldud juhenditega, kes peaksid saama vaktsineeritud.

Vaktsineerimisega on olnud palju segadusse ajavaid sõnumeid. Alguses öeldakse üht, hiljem teist ja see on ka põhjus, miks ei taheta vaktsineerida.

Mõistan, et tundub nii, et sõnumid muutuvad igal ajal. Kuid tuleb ka aru saada, et see on uus haigus ja uus vaktsiin ning kõik ei ole kohe teada. Aasta alguses polnud meil vaktsiini kogu populatsiooni jaoks. Tootmine ei jõudnud järele ja oli vaja prioriseerida inimrühmad, kes on kõige suuremas ohus. Alguses oli peamine eesmärk vähendada koormust tervishoiusüsteemile.

See on endiselt nii!

On. Aga kui tootmine läks käima ja vaktsiine oli saadaval, siis kunagi pole öeldud, et kogu rahvastikku ei tuleks vaktsineerida. Oluline oli ajastus ja järjestus. Ses mõttes, et teatud vanuserühmadele öeldi, et te ei saa vaktsiini nüüd, vaid hiljem. Nüüd on piisavalt vaktsiini kogu Euroopas ehk kes tahab saada vaktsineeritud, see ka saab.

Saksamaa terviseminister Jens Spahn ütles, et vaktsiini on nii palju sellepärast, et ei saadetud osa vaktsiine Covaxi süsteemi kaudu teistele. Mis ülejäänust maailmast saab? Kas peaksime neile jagama või tuleks ainult endale jätta?

See viirus levib globaalselt. Ja kui kõik ei ole üleilmselt vaktsineeritud, siis see risk jääb üles, kui anname järgmise või mustmiljon tõhustusdoosi.

Millal Sputniku vaktsiin saab heakskiidu?

Seda oskab ravimiamet öelda.

Kas täielikult vaktsineeritud on kahe või kolme doosiga?

Praegu ütleme, et täielikult vaktsineeritu on kahe doosiga, kui vaktsiin seda nõuab. On üks vaktsiin, millega antaksegi vaid üks doos. Tõhustusdoos pole veel definitsiooni osa.

Kui inimene põeb COVID-19 läbi, siis kas ta peaks saama ühe või kaks doosi?

Oleme soovitanud, et nad saaksid kaks doosi. See on ka Euroopa terviseameti soovitus.

Ütlesite pressikonverentsil, et mõnes riigis levib uus versioon AY4.2?

See on delta tüve variatsioon, mille oleme jälgimise alla võtnud. Oleme seda mõnda aega monitoorinud, sest seda on rohkem Suurbritannias ja oleme seda sporaadiliselt tuvastanud ka EL-is. Hiljuti nägime selle variatsiooni kerget tõusu, mis tähendab, et jälgime seda suurema tähelepanuga. Suurbritannia andmetest näeme, et see on kergemini ülekanduv kui delta tüvi.

Kas see on surmavam?

Seda me praegu ei näe. Selle kohta pole tõendeid.

Kas sümptomid on erinevad ja kui kaua püsib inimene nakkusohtlikuna?

Sümptomid on samad. Erinevus delta tüvega on see, et see levib kergemini.

Kas see mõjub ka raskemalt?

Ei, selliseid märke pole.

Miks ei saa COVID-passi kõrval tunnistada ka negatiivset testi, mis on näiteks 24 tundi kehtiv?

Negatiivne test on hetkepilt. Kui testi teed, siis võid tegelikult olla nakatunud, kuid sa ei pruugi viirust levitada. Teoreetiliselt võid paar tundi pärast testi tegemist olla nakatumisohtlik. Kui lisada negatiivse testi tegemine koroonapassi skeemi, siis tuleb seda teha regulaarselt. Minu jaoks pole sel sama väärtust, kui täielikult vaktsineerimisel või läbipõdemisel.

Me oleme mõlemad vaktsineeritud. Kas ma oleks pidanud tegema testi enne intervjuud, et tõestada, et ma olen negatiivne, sest vastupidisel korral me ju intervjuud ei teeks. Koroonapass annab mulle loa käia igal pool, kuid ei näita, et ma olen positiivne.

Põhimõtteliselt pole koroonapass puutumatuse sertifikaat. See on sertifikaat, et oled vaktsineeritud või läbipõdenud. Mitte midagi muud. Negatiivne test näitab, et sel hetkel kui testiti, oled negatiivne. Ja see ei näita praegust hetke.

Aga koroonapass ei näita seda samuti!

Fakt on, et kui oled topeltvaktsineeritud või viiruse läbipõdenud kuue kuu jooksul, siis see annab kõrgema tõenäosuse, et sa ei kanna viirust, kui negatiivne test.

Põhiindikaatoritest rääkides, siis alguses jälgisime nakatumise taset, nüüd jälgime hospitaliseerimise taset. Mis oleks parim indikaator tulevikus?

Meie jälgime intensiivsuse ja raskusastme indikaatoreid. Intensiivsus näitab juhtumite arvu 100 000 elaniku kohta, aga ka testide arvu 100 000 kohta ning positiivsete testide osakaalu. See annab viite, kui intensiivne epideemia on ja kui tugevalt viirus levib.

See tõukab tagant raskusastmeid – hospitaliseerimist, intensiivravi ja lõpuks ka teste. Hospitaliseerimine tuleb pisut hiljem. Kui tahad kontrollida ja alustada meetmeid varem, siis hospitaliseerimine on ajas pisut hiline hetk vaatamiseks. See on hea meede, et hinnata, kas tervishoiusüsteem on murdumise äärel või saab veel hakkama. Kui tahad näha varajasi märke võimalikust kasvust, siis tuleb jälgida juhtumeid. Kui monitoorida kontaktide taset, ja seda saab teha liikuvuse andmete ja teistega, siis on samuti näha, et kui on suur kasv kontaktide tasemes, siis saab eeldada, et ka nakatumise tase kasvab samuti.

Varem oli vahe üks või kaks nädalat, kuid Eestis tundub see olevat langenud viiele päevale. Ehk et see vahe on kiirenenud.

Viiruse levikuvõime mõjutab seda. Kui viirus on levivam, siis seda kiiremini ta levib. Kui kehtestada meetmed, siis peiteperiood on endiselt mõni päev kuni 10-15 päeva. Meetmed avaldavad mõju alles mõne nädala pärast.

Millal tulevad uued vaktsiinid? Praegu vaktsineerime Wuhani versiooni vastu, kuid tegeleme delta versiooniga ja te mainisite, et jälgite uut versiooni. Vaktsiin ei tööta nii hästi enam ehk kas meil oleks vaja paremat vaktsiini?

Esiteks, efektiivsuse uuringud näitavad, et praegune vaktsiin on väga efektiivne ränga haiguse ja surma vastu. Ka viiruse delta tüve puhul. Vaktsiin töötab nii nagu mõeldud oli, vältides ränka haigestumist ja surma.

Kuid see pole enam nii efektiivne?

On küll. Efektiivsuses on küll väike alanemine, kuid näitaja on ikkagi üle 80 protsendi. Uuest vaktsiinist rääkides, siis ettevõtted töötasid alfa, beeta, gamma versioonidega, kuid need ei ole enam nii domineerivad. Praegu mõeldakse nii nagu gripi puhul, mille vastu töötatakse igal aastal välja uus vaktsiin ja tuleb väga kiiresti reageerida, et uus vaktsiin välja töötada. Ettevõtted lähevad pigem samale teele. Selleks tuleb tuvastada kindel viiruse tüvi, mille vastu vaktsineerida tahad.

Kui kaua tuleb meil koroonaviirusega koos elada? Kas lained jäävadki tulema?

Seda me ei tea, kui kaua kestab. Viirus jääb meiega ilmselt kauaks. Lõppude lõpuks muutub see hingamisteede viiruseks nagu teisedki, mis meil on. Aga ma ei saa öelda, millal. See sõltub sellest, kui hea on vaktsineeritus ning kas uus variatsioon tekib.

Kas te hoiatasite augustis Eestit, et olukord muutub nii halvaks nagu meil äsja oli?

Esiteks, Eesti ei ole ainus, kus seis on selline. Euroopas on mitu riiki, mis on samasuguses olukorras või halvemas kui teie. Oleme öelnud, et riikides, kus vaktsineeritus on allpool Euroopa Liidu keskmist, on suurem risk nakatumiste kasvuks, kui nad meetmeid ei kasuta. Ütlesime seda Eestile, aga ka teistele Euroopa riikidele.

Pigem Ida-Euroopale?

Ei, ei. Kogu Euroopale.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: