"Status quo pole lahendus": Tallinna koolide halduslepingud muutuvad

{{1637728500000 | amCalendar}}
Status quo pole lahendus": Tallinna koolide halduslepingud muutuvad" data-autoplay="true" data-photo-id="757727">
Foto: Siim Lõvi/ERR

Tallinnal on keerulised läbirääkimised pealinna koolide halduslepingute partneritega lõpusirgel, et lõpetada või teha ringi ebamõistlikult kulukad pikaajalised kokkulepped. Kui ühe ettevõttega on linn teenuse hinna alandamises peagi kokkuleppele jõudmas, siis teisega pole edu olnud, mistõttu valmistub linn lepingust ennetähtaegselt väljuma ehk kavatseb viis kooli välja osta.

Linnapea Edgar Savisaare ajal 2006. aastal ette valmistatud halduslepingud kahe ettevõttega kümne kooli remondiks ja korrashoiuks on läinud linnale maksma juba 110 miljonit eurot, millest pool on läinud ettevõtete kasumiks. Helded lepingud Urmas Sõõrumaale kuuluva Vivatex Holdingu ning Jaanus Otsa ja Olaf Hermani enamusosalusega BCA Centeriga kehtivad 2036. aastani.

Hinnanguliselt on linnal jäänud nende 15 aasta jooksul maksta veel 140 miljonit eurot - see sõltub tarbijahinnaindeksist, mis võib aastate jooksul rohkem või vähem kõikuda ning mis rendimaksete suurust mõjutab. See teeks 30-aastase lepinguperioodi peale kokku umbes 250 miljonit eurot. Selle eest on linn saanud vastu koolimajad, mis lepingu alguses renoveeriti, neile tehakse jooksvat remonti ja hoolitsetakse heakorra eest, iga kaheksa aasta järel peab taas kapitaalremondi läbi viima. Linna enda omanduses koolimajad sellist luksust nautida pole saanud.

Ehkki nii linn kui ka koolid on teenusega rahul, siis kümne kooli remondi ja halduse eest on seda siiski liiga palju maksta, leiab koolipidaja nüüd.

"Linn pole lepinguliste kohustuste tasakaalu üle õnnelik," ütleb Tallinna nimel läbirääkimisi vedav linnasekretär Priit Lello, kes tunnistab, et sellistel tingimustel linn lepinguid enam ei sõlmiks.

See on ka põhjus, miks juba jupp aega on kestnud palavikulised läbirääkimised kulukatest lepingutest vabanemiseks.

Sellegi poolest keeldub Lello neid lepinguid Tallinnale kahjulikuks nimetamast. Vastupidi, ta peab neid väga headeks lepinguteks.

"Toonased otsustajad ei teinud linnale kahjulikke tehinguid, vaid lähtusid toonasest parimast teadmisest. Need on väga head lepingud. Kui neis poleks väljaostuklauslit, siis ei saaks me üldse neid läbirääkimisi pidada," ütleb Lello. "Igal aastal vaadatakse üle koolide remondivajadus. Küsimus on selles, kas need maksed peavad olema nii suured."

Ta räägib, et olud võrreldes 2006. aastaga, mil lepingud sõlmiti, on tugevalt muutunud. Ent sellist kahtlust, et toona keegi linnajuhtidest lepingute pealt kasu lõikas, pole tänastel linnajuhtidel tekkinud, ütleb Lello. Seetõttu pole linn palunud toona sõlmitud lepinguid ka õigusorganitel hinnata.

"Lepingupartnerid said valitud avaliku hankega. Sellist kahtlust pole tekkinud, et lepingute tingimused oleksid ebaausad, sellele pole mingeid viiteid," ütleb Lello.

Nüüd on linn võimeline ise oma koolimaju remontima ja haldama, enam ei pea selleks hooneid erafirmadele rammusate lepingutega üle andma.

Ehkki läbirääkimised haldusfirmadega pidid lõppema novembri lõpus, siis kokkulepet kummagi ettevõttega veel saavutatud ei ole. Läbirääkimisi peetakse kummagi firmaga eraldi ning Lello ei välista, et neil võib olla ka erinev lõpptulemus. Ta kinnitab siiski, et läbirääkimised liiguvad graafikus ning ühega kahest ettevõttest ollakse uute tingimuste kokkuleppimisel lõpusirgel ehk avalikkust ollakse valmis sellest teavitama umbes kahe nädala pärast. Teisega kulgevad läbirääkimised keerulisemalt ning võivad venida aasta lõpuni. Ent lõputult neid ka ei peeta. Kumma ettevõttega millises etapis ollakse, linnasekretär ei avalda.

"Läbirääkimised on olnud keerulised. Lepingute muutmine eeldab täpset sihitamist, need ei ole kosmeetilised muutused, mida me teeme. Aga me ei soovi läbirääkimiste lõputut venimist, need lõppevad igal juhul moel või teisel," ütleb Lello, kinnitades, et 2036. aastani samadel tingimustel lepingud kindlasti ei jätku: "Meie jaoks ei ole status quo lahendus."

Üks võimalus oleks lepingutingimusi muuta, nii et linn peaks haldajale koolide heakorra ja remondi eest edaspidi igal aastal vähem maksma. Ent see sõltub juba lepingupartneri heasoovlikkusest, milliste tingimuste peale nad valmis on vastu tulema. Kui kokkulepet ei saavutata, kavatseb linn kasutada lepingust tulenevat õigust koolimajad haldajatelt varem tagasi osta. See lõpetaks lepingu. Lello tunnistab, et läbirääkimiste seisu järgi otsustades võivadki tulemused olla erinevad - ühe partneriga jõutakse ühe, teisega teise tulemuseni.

"Läbirääkimised on erinevas faasis. Me usume, et oleme ühe lepingupartneriga üsna lõpusirgel, me veel räägime üle mõningaid detaile, kuid põhiprintsiibid on läbi arutatud," ütleb Lello.

See üks lepingupartner on Vivatex Holding, mille omanik Urmas Sõõrumaa ütleb, et läbirääkimisi lepingutingimuste muutmiseks on vahelduva eduga peetud juba üle kümne aasta.

"Esimese kirja, kui ma täpselt mäletan, sain Edgar Savisaare käest aastal 2010, et tal oli soov neid lepinguid ümber vaadata. Ja aastast 2015 on käinud süsteemne läbirääkimine, alates siis, kui Taavi Aas oli linnapea. Viimane aasta-poolteist on olnud ikka pidevat suhtlemist," kirjeldab Sõõrumaa. "Mina olen juba viis aastat lootnud ja öelnud, et minu pärast võiks selle mõne nädalaga kokku leppida ja ma ütlen ka täna, et me võime nädala-kahega siin kokkuleppele jõuda. Linn võiks nende koolikomplektide pealt tegelikult ca miljon aastas kokku hoida ehk 15 aastaga vähemalt 15 miljonit."

Ta ise eelistaks ka edaspidi linna lepingupartneriks jääda.

"Ma olen üldse teenindaja inimene, mul on teenusefirmad jne. Mulle meeldib teenust pakkuda ja ma ka täna möönan, ma olen juba viis aastat rääkinud, et lepingud võiksid olla linnale soodsamad. Mina olen küll optimistlik, tahtmine on mõlemalt poolt olemas," ütleb Sõõrumaa.

Seni aga pole kokkulepet sündinud, sest linn pole Sõõrumaa ettepanekut piisavaks pidanud. Nüüd on aga kompromiss käeulatuses.

Keerulisem on aga teise lepingupartneri, BCA Centeriga, kellega läheb käiku ilmselt teine stsenaarium ehk linn kavatseb kasutada õigust osta viis koolimaja ennetähtaegselt tagasi, kui haldusfirma ei nõustu teenust linnale soodsamalt müüma.

BCA Centeri üks omanik Jaanus Otsa ütles ERR-ile, et tema silmis pole läbirääkimiste seis viimase kuue aasta jooksul muutunud, mistõttu on ka tema seisukoht endine. Varem on ta ERR-ile öelnud, et nemad eelistaksid koolid linnale tagasi müüa.

"See aga eeldab, et maksumus oleks määratud objektiivselt, ekspertide poolt ning pooled jõuavad selles kokkuleppele," on ta öelnud.

Küsimus on niisiis hinnas. Hinnanguliselt võib kümne koolimaja tagasiostmine minna maksma 30-40 miljonit eurot, sõltuvalt läbirääkimiste edukusest. Kuid ilmselt tuleb hinda arvutada vaid BCA Centeri hallatava viie kooli kohta.

Lepingud näevad ette küll õigust koolimajad varem tagasi osta, ent ei kirjelda, millise hinnaga või kuidas õiglase hinnani jõuda.

"Peame hüvitama hoone väärtuse ette antud meetodil, miinus amortisatsioon," kirjeldab Lello väljaostuõiguse rakendamisel kasutatavat meetodit hinna kujunemisel.

Ühe võimaluse kohaselt nimetavad lepingupooled kumbki oma hinna, lähtuvalt oma kaasatud ekspertide hinnangutest. Teine võimalus on pooltel eksperdid end esindama määrata, kes omavahel õiglase hinna välja selgitavad. Kumb viis käiku läheb, pole veel teada.

Kui peaks rakenduma varasem väljaostuõigus, on linnal raha selleks kontol olemas, ehkki praeguse finantsseisu juures oleks võimekus ka laenu juurde võtta. Seega raha taha tehing ei jääks.

"Läbirääkimised on kirglikud, aga eestlastele omaselt rahulikud," kirjeldab Lello tööprotsessi. See tähendab, et oma argumentide eest seistakse erilise taganemiseta, ent läbirääkimiste toon on siiski tsiviliseeritud ja soliidne.

2006. aastal sõlmitud halduslepingutega anti Vivatex Holdingule üle Pelgulinna gümnaasium, 32. keskkool, Kalamaja põhikool, Kristiine gümnaasium ja Laagna gümnaasium ning BCA Centerile Nõmme gümnaasium, Sikupilli gümnaasium (mis nüüdseks on Kadrioru saksa gümnaasiumi bilansis), ühisgümnaasium, Haabersti vene gümnaasium ja Karjamaa gümnaasium.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: