Asekantsler: ministeerium tellib kliimapaketile täiendatud mõjuanalüüsi

Foto: ERR/ Arp Müller

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et ministeerium tellib Euroopa Komisjoni kliimapaketile "Fit for 55" täiendava mõjuanalüüsi.

Eesti valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni "Fit for 55" kliimapaketi ettepanekutele, mis jõustumisel muudaks oluliselt inimeste ja ettevõtete tegutsemise keskkonda. Nüüd liigub pakett aruteluks riigikokku.

Ettepanekute suurem eesmärk on vähendada aastaks 2030 Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heidet 55 protsendi võrra.

Klaas rääkis, et käesoleva paketi läbiv põhimõte on see, et me peaksime muutma oma käitumist, oma tehnoloogiaid ja oma mõtteviisi igas sektoris, mis riigis on.

"Me peaksime ümber mõtestama, kuidas me oma transporti korraldame, kuidas me põllumajandust edasi arendame, kuidas me energeetikas otsuseid teeme. Aga ka jäätmemajanduses. Kui me tahame olla keskkonnahoidlikud, siis me peaksime suutma igas eluvaldkonnas mõelda, kuidas elada nii, et meie keskkond meie ümber ei kannataks," lausus Klaas.

Saatejuht Arp Müller viitas Eesti Tööandjate Keskliidu sisendile, mis tõi välja kriitika mõjuanalüüsi puudumise kohta. See teeb keskliidu hinnangul paketi üle otsustamise ja planeerimise raskeks ning õiglane oleks inimesi erinevatest mõjudest informeerida, vahendas Müller.

"Et inimesed teaksid, kui palju läheb tanklas bensiin kallimaks. Kui palju läheb toasoe kallimaks? Mida tähendab see elektri hinnale, mida see tähendab tööstuses olevatele töökohtadele?"

Klaas vastas, et keskkonnaministeerium tellis enne Euroopa Komisjoni paketi avaldamist nii-öelda tunnetusliku mõjuhinnangu, mille ametnikud nüüd üle vaatavad ja Euroopa Komisjoni kliimapaketi andmetega täiendavad.

"See analüüs, mida me varasemalt tellisime, keskendub väga palju heitkogustega kauplemise süsteemile ja selle muutustele. Me näeme, et see mõjutab oluliselt nii energeetikasektorit, transporti, hoonete sektorit kui ka merendust. Seal meil on küll plaan seda uuringut täiustada ja need uuendatud andmed sealt kätte saada, selleks, et neid läbirääkimistel ka kasutada saaksime," lausus Klaas.

Ta märkis, et täiendatud mõjuanalüüs peaks valmima paari-kolme kuu jooksul.

Klaas aga rõhutas, et ettevõtted peaksid kindlasti arvestama sellega, et kliimapoliitika nõrgemaks ei lähe, pigem vastupidi.

Rääkides veel Eesti seisukohtadest kliimapaketi suhtes, tõi Müller välja seisukoha, et Eesti on kahtlev Euroopa Komisjoni pakutud ettepaneku suhtes luua hoonetele ja maanteetranspordile kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ning leiab, et selle otstarbekus ja mõjude põhjendatus vajab aruteludel täiendavat hindamist.

"Me ei tahaks tekitada sellist süsteemi kliimaeesmärkide saavutamisel, kus inimesed ja ettevõtted väga palju kannataksid. Kui see üleminekuperioodi koormus on inimestele väga kõrge või hinnad mitmelt poolt tõusevad, siis inimeste vastuvõtlikkus ja inimeste soov sellega kaasa minna on selle võrra haavatavam. Peab väga hoolikalt balansseerima, et kuidas transpordisektori heidet ikkagi vähendada nii, et inimestele oleks see võimalikult sujuv ja ka ettevõtted liiga palju ei kannata," kommenteeris Klaas.

Samuti ei toeta Eesti Euroopa Komisjoni seatud eesmärki LULUCF sektoris ehk maakasutuse, põllunduse ja metsanduse valdkonnas vähendada CO2 heitmeid 2,5 miljoni tonni võrra.

Eesti ei toeta Euroopa Komisjoni seatud eesmärki LULUCF sektoris ehk siis maakasutuse, põllunduse ja metsanduse valdkonnas -2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

Samas Eesti Keskkonnaühenduste koda on saatnud riigile ettepaneku, et Eestile LULUCF-i valdkonnas Eestile Euroopa üldisest -310 miljoni tonni eesmärgist langev osa peaks olema hoopis ambitsioonikam.

"Me oleme välja käinud pigem ikkagi selliseid lubadusi, mida me näeme, et on võimalik saavutada," ütles selle kohta Klaas.

Klaasi sõnul tooks see sektorile kaasa selle, et põllumajandusmaade arvelt tuleks metsade osakaalu oluliselt tõsta, ehk praegu põllumaana kasutatavaid maid tuleks metsa täis istutada.

Samuti kannataks tema sõnul turbatööstus. "Turbatööstusele tähendaks see olulist kokku tõmbamist."

Samas nentis ta, et metsanduses, põllumajanduses ja maakasutuses tuleb senist praktikat muuta.

Klaas ütles, et tema jaoks on küsimus, kas praegu LULUCF-i sektoris ette nähtud meetmed on välja pakutud sellise proportsiooniga, mis on arusaadavad, realistlikud ja tehtavad igas liikmesriigis.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: