Tallinna linnavalitsus kiitis heaks miljardit ületava 2022. aasta eelarve

Foto: Ken Mürk/ERR

Tallinna linnavalitsus kiitis neljapäeval heaks veidi üle miljardi euro suuruse linnaeelarve, mis on seni kõige suurem eelarvemaht. Investeeringute maht pea kahekordistub 269 miljoni euroni.

"Järgmisel aastal esmakordselt ajaloos on üldmaht suurem kui miljard eurot ehk 1,032 miljonit eurot, mis on 76,3 miljoni euro võrra suurem võrreldes käesoleva aasta eelarvega," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

"Vaatamata sellele, et see on märkimisväärne kasv – eriti kui vaatame investeeringute mahtu, mis on kaks korda suurem kui eelmisel aastal – me jätkuvalt lähtume konservatiivsest poliitikast finantstegevustes ja valikutes. Lähtume sellest, et jätkuvalt peavad tulud kasvama kiiremini kui kulud ja aasta lõppu tulev peab jätkuvalt olema positiivne, mis annab meile võimaluse ka säilitada vajalikke reserve," rääkis linnapea.

Kõlvarti sõnul on linna poliitika konservatiivne ka laenukoormuse suhtes. Tänavu laenuressurssi ei kasutatud, tuleval aastal plaanib linn laenu eelarvestrateegias planeeritud mahus välja võtta ehk umbes 90 miljonit eurot. "Aga ka selle mahuga me jääme plaanitud mahtu, mis oli sisse kodeeritud eelarvestrateegia vastuvõtmise ajal, ehk maht ei suurene," ütles ta. Laenukoormus jääb 32–33 protsendi juurde, seadusega lubatud piirmäär on 80 protsenti tegevustuludest.

"Me arvestame ka pikema perspektiiviga, saame aru, et tulevikus ootavad suuremad Tallinna haiglaga seotud investeeringud, linnahalliga seotud investeeringud, seega me soovime, et meil oleks nii linnakassa reservid kui ka laenumahu reserv, et saaksime seda suuremate projektide realiseerimiseks kasutada," ütles Kõlvart.

Linna peamine tuluallikas on tulumaks, mille laekumise kasv võimaldab suurendada linna kulusid, rääkis linnapea. Kõlvarti sõnul tuleneb see peamiselt palgakasvust ning kogu riigis toimuv intensiivne palgakasv tekitanud palgasurve ka linnasüsteemis. "Järgmisel aastal palgafondi suurendamiseks on meil ette nähtud 10,3 miljonit eurot," ütles ta.

Näiteks õpetajate ja tugispetsialistide palgatõusuks on eelarves järgmiseks aastaks planeeritud 7,3 protsenti, lasteaiaõpetajatele alates septembrist 7,3 ja lasteaiaõpetaja abidele 13,3, noorsootöötajatele 10 protsenti ning bussi-, trammi- ja trollijuhid kuni kaheksa protsenti.

"Palgatõus on planeeritud igas valdkonnas, aga me ei lähtu üldisest protsendist, vaid igas valdkonnas peab palgatõus vastama turutingimustele, et meie palgad oleksid konkurentsivõimelised teiste sektoritega. On ka selline oht, et inimesed lähevad erasektorisse ära," rääkis Kõlvart, lisades, et viimane mõjutab linna teenuste kvaliteeti.

Teine tähtis valdkond on investeeringud, mille maht kasvab aastavõrdluses 93 protsenti 269 miljoni euroni. "Loomulikult on investeeringud mõeldud selleks, et parandada ja arendada linna taristut. Meil on olemas ka kontseptuaalne suund, rohepööre, aga meie lähenemine ei ole ideoloogiline, vaid põhineb arusaamal, et kõik muutused peavad tõstma inimeste elukvaliteeti, kas on see keskkonnasõbralik transport, rattastrateegia, tänavavalgustus, ringmajanduskeskuste rajamine, see on ühel või teisel viisil seotud rohepöörde plaaniga, aga ka igapäevase elu vajaduste realiseerimine," ütles Kõlvart.

Rohepöördega on tema sõnul seotud investeeringutest 60 miljonit eurot.

Sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv abilinnapea Madle Lippus ütles, et nende jaoks on olulised teemad nii linna haridustöötajate palgatõus kui ka rohepöörde programm.

"Tõesti, need viimased kolm päeva on olnud äärmiselt intensiivsed kogu seda eelarvet läbi töötades ja protsessi sisse elades, aga samas mulle tundub, et meie jaoks olid need väga konstruktiivsed. Meie selged fookused olidki rattastrateegia ja linnaruumi kvaliteet," ütles Lippus.

Tallinna linnavolikogu aseesimees, Reformierakonda kuuluv Kristen Michal ütles enne eelarve üle andmist, et peab heaks linna konservatiivset eelarvepoliitikat. Probleemi näeb ta aga näiteks investeeringutes.

"Tegelikult ei ole vastuseid suurtele küsimustele, kuidas see Tallinna haigla vajak kaetud saab, seal on küsimus ikkagi kümnetes ja sadades miljonites. Ja ka linnahalli puhul suurtes investeeringutes. Investeeringute põhiosa oli ju uute busside hankimine."

Linna eelarve tuludeks on planeeritud kokku 868,4 miljonit eurot. Sellest 64 protsenti laekub üksikisiku tulumaksust, 20 protsenti sihtotstarbelistest toetustest, 10,4 portsenti kaupade ja teenuste müügist.

Eelarve tegevuskulud on kokku 746,6 miljonit eurot, millest 69 protsenti kaetakse linnakassa tulude arvelt.

Linnavalitsus saatis neljapäeval eelarve eelnõu menetlemiseks Tallinna linnavolikogule.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: