Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles ERR-ile, et kaebusi on väga eri valdkondadest ja kategooriatest. Alates töösuhetest, kus annavad tooni ametist vabastamised kuni piiranguteni nagu isolatsioonikohustus ja Covid-tõendiga seotu.

Vilu rõhutas, et kaebajaid on kaebuste arvust oluliselt rohkem, kuna mitmed kaebused on esitatud ühiskaebusena.

Vilu tõi välja, et 2020. aastal esitati vähemalt 43 kaebust, 2021. aastal vähemalt 164 kaebust ja 2022. aastal vähemalt kaheksa kaebust.

"Kõige enam on ühes kaebuses olnud 75 kaebajat ning see puudutas läbipõdemise tõendi kuuekuulise kehtivuse vaidlustamist," ütles Vilu.

Vilu rääkis veel, et näiteks valitsuse möödunud aasta 23. augusti korraldusele number 305 ja 21. oktoobri korraldusele number 362 on esitatud vähemalt 48 kaebust, kuid kaebajaid on nendes asjades kokku üle 400. "Seal on nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, seejuures on mõned isikud kaebajad mitmes asjas," sõnas Vilu.

Mõlemad eelpool nimetatud korraldused puudutasid Covid-19 leviku tõkestamise meetmeid ning kehtestatud piiranguid.

Kokku on kõigist 215 kohtuasjast teisipäeva õhtuse seisuga vähemalt esimeses kohtuastmes menetlus lõppenud 105 asjas.

Õigusteadlane: kohus lähtub konkreetsest ajahetkest, mitte tänasest olukorrast

Õigusteadlane Paloma Krõõt Tupay ütles ERR-ile, et kui veebruaris peaks suur osa koroonapiirangutest kaduma, siis käimasolevaid kohtuasju see üldiselt ei mõjuta.

Tupay rääkis, et Eesti kohtusüsteem on end pandeemia ajal näidanud efektiivsena, samal ajal kui paljudes teistes Euroopa riikides kohtupidamine vahepeal suisa lõpetati.

ERR küsis Tupaylt, kuidas võib mõjutada juba menetluses olevaid kohtuasju võimalik piirangute leevendamine Eestis veebruarikuus ning kas see võib tähendada, et alus erinevateks kohtulahenditeks võib muutuda või kaduda.

"Viirus ei ole allunud poliitilistele otsustele, viirus on ajas muutuv ja vastavalt sellele peabki reageerima riigivõim ja muud otsused. Kohus loomulikult hindab vaid seda olukorda, mis on konkreetse kohtuasja ja taotluse aluseks," vastas Tupay.

"Kui meil oleks kaks aastat tagasi tehtud otsuste juures olnud need teadmised, mis meil täna on, siis võib-olla ei oleks teatud piiranguid tehtud, oleks neid teisiti tehtud või oleks tehtud veel karmimaid piiranguid. Aga seda ju toona ei teatud. Me peame hindama ka avaliku võimu otsuseid vastavalt sellele, mida avalik võim sellel hetkel võis oma parima äranägemise järgi teada," rääkis Tupay.

Seaduslikest alustest rääkides, võib aga Tupay hinnangul tekkida palju küsimusi. "Kui me räägime NETS-ist või sellest, millised peaksid olema formaalsed tingimused nende piirangute kehtestamiseks, kas need peavad olema haldusaktid või määrused. Neid olukordi võib hinnata ka tänaste teadmiste alusel," kommenteeris Tupay.

"Kui me küsime, kas mõni seaduslik alus, mille alusel on jällegi teatud piirang kehtestatud, kas need on piisavalt täpsed, kas on järgitud seda põhimõtet, et kõik olulised piirangud peab kehtestama seadusandja ja seda ei tohi teha täitevvõim. Selliseid abstraktseid asjaolusid, mis on seotud nende piirangute õigusliku alusega, saab hinnata laiemalt," täpsustas ta.

Riigikohtunik: koroonakaebusi ei saa eelisjärjekorras käsitleda

Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ütles ERR-ile, et ei saa eeldada, et koroonaga seotud kaebustega peaks kohtusüsteem tegelema esmajärjekorras, ent need, mis vajavad kiiremat hinnangut, saavad esialgse õigusabi.

Pilvingu sõnul menetlemise kiirusele midagi ette heita ei ole. "Kaebusi esitati kolmanda laine harjal ja sellest ei ole rohkem möödas, kui pool aastat. Seda saab lugeda mõistlikuks ajaks küll," sõnas Pilving.

"Kui on tarvis kiiresti kohtu seisukohta, siis on selle jaoks esialgne õiguskaitse. Kui meenutada siin kaitseväelasi ja politseinike ning ka teatrite töötajaid, siis nemad ongi saanud oluliselt kiiremini need määrused kätte," lausus ta.

"Ei ole ka teised kohtuasjad sellised, mida saaks panna ootele või lükata edasi selleks ajaks kui need koroonaasjad ära lahendatakse. Olgu need tuuleparkide ehitamine, riigihanked või maksuvaidlused," märkis Pilving.

Pilvingu sõnul saab kohus anda hinnangu kaebustele ka hiljem. "Ka tagantjärele tarkusena on võimalik õiguskaitset pakkuda, kasvõi kahju hüvitamise näol, kui kellegi õigusi ebaproportsionaalselt või ilma asjata piirata."

ERR küsis, mis saab siis, kui kaebuses nõutakse vaid koroonapassi kaotamist ja samal ajal jõuab kätte aeg, kus valitsus niikuinii koroonapassi kaotab.

"See tähendabki esialgse õiguskaitse vajadust. Ajas tagasi enam minna ei saa," vastas Pilving.

"Jah, ta on võidujooks ajaga, aga midagi ei ole ka teha. Me ei saa panna kohtuid ainult koroonakaebusi lahendama. Ja isegi kui paneks, siis on oma loogika kohtumenetlusel ikka. Tuleb anda tähtaeg valitsusele vastamiseks, peavad saama ka veel kaebajad reageerida valitsuse seisukohtadele ja vajadusel veel uusi tõendeid esitada," rääkis Pilving.

"Muutuvates oludes on üldkorralduse kasutamine sobiv"

Rääkides üldkorralduse kasutamist piirangute kehtestamisel ütles Pilving, et praegustes oludes on see sobiv vahend.

"Riigikohus avaldas kahtlust novembrikuises määruses, et kas saab üldkorraldusega väga pikalt alalisi piiranguid kehtestada. Üldkorraldus just sobibki sinna olukorda, kus olukord muutub, kui on pidevalt vaja reageerida üha uutele situatsioonidele," kommenteeris Pilving.

Pilving täpsustas, et riigikohtu novembrikuine määrus puudutas pikalt kehtinud piiranguid, mida ei olnud vahepeal keegi muutnud.

"Nüüd kui on uus olukord ja midagi ajutiselt kehtestatakse, siis selle jaoks üldkorraldus sobib. Loogika võiks olla midagi sellist, et uues situatsioonis kiiresti võib valitsus reageerida üldkorraldusega, aga ühel hetkel saab aeg täis ja siis peaks seadusandja üle vaatama, kas piirangutega on mõistlik jätkata," sõnas Pilving.

Pilving ei soovinud pakkuda, mis võiks üldkorraldusega kehtestatud piirangute jõus hoidmiseks olla mõistlik aeg. "Ma ei julge kohtuasjaväliselt seisukohta võtta, kas see on kolm kuud, kuus kuud või üheksa kuud. Tähtis on see põhimõte, et ta oleks mõeldud ajutise meetmena ja eriti hea, kui see ajaline piirang oleks valitsuse korralduses endas kirjas," lausus Pilving.