Arengukava: aastas võiks raiuda kümme miljonit tihumeetrit metsa

Foto: Olev Kenk/ERR

Metsanduse arengukava aastateks 2021–2030 soovitab raiuda aastas keskmiselt kümme miljonit tihumeetrit metsa ja näeb ette raierahu laienemise võimalust erametsale.

Arengukava annab soovituse liikuda ühtlase metsakasutuse poole, mis võimaldaks aastas raiuda keskmiselt kümme miljonit tihumeetrit metsa. Selle stsenaariumi järgi saaks pikka aega raiuda sarnases mahus puitu.

Metsade ja puiduressursi ühtlane kasutus tagab arengukava kohaselt pikas perspektiivis puidu kasutajatele ja väärindajatele kindluse puiduressursi kättesaadavusel ja investeeringute tegemisel. Majandusmetsade puidu kvaliteet selle kasutamise edasilükkamisega halveneb ning tulevikus väheneb puidu osakaal, millest saaks kestvustooteid teha.

"Metsakasutuse juures on alati küsitud, mis on see raiemaht, selleks on vaja olnud analüüsida ja hinnata erinevaid analüüse," sõnas Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan.

Ta selgitas, et arengukava juhtkogu on kaalunud erinevaid stsenaariume, hinnanud nende pikaajalist mõju ning lähtunud tasakaalus ühiskonna vajaduste ning erinevate huvigruppide soovide ja ootuste vahel.

Samas möönis Drenkhan, et ükski määratletav raiemaht ei taga eesmärgi täitumist iseenesest: "Oluline on metsakasutust pidevalt jälgida ning vajadusel teha korrektuure prognoosides ja piiride seadmisel, et täita arengukavaga seatud eesmärgid."

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp täpsustas, et arengukavas olevad numbrid on indikatiivsed, mille poole võiks püüelda.

Ta lisas, et ei ministeeriumil ega valitsusel ei ole tegelikult vahendeid, kuidas metsaraie seisma panna, kui maht ületatakse. Ta tõi välja võimaluse, et juhul kui on oht, et kogu raiemaht võib hakata täituma, on valitsusel võimalik raielankide suurust vähendada.

Nii Drenkhan kui ka Lamp rõhutasid, et tegelikult otsustavad metsaraie hulga üle poliitikud riigikogus.

Samas leiavad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ja Eesti erametsaomanikke ühendav liit (EEML), et selline lähenemine kahjustab pikas perspektiivis majadeks ja mööbliks sobiva kvaliteetse puidu kättesaadavust ning mõjub negatiivselt nii riigi majandusele kui ka Eesti inimeste heaolule.

"Tänane metsanduse arengukava annab Eesti kõige suuremale ja kõige edukamale biomajanduse harule selge sõnumi: edasised investeeringud Eestisse ei ole oodatud," seisab liitude ühisavalduses. "Sektori hinnangul peaks metsanduse arengukava olema tulevikku vaatav, mitte taandarengu kava. Biomajandus on keskse tähtsusega fossiilsete ressursside järgse ühiskonna üles ehitamisel mis sõltub otseselt taastuvate loodusvarade kättesaadavusest.

EMPL ja EEML leiavad, et riik peab leidma lahendused metsanduse valdkonnas maksimaalsete eesmärkide saavutamiseks nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasemel. Olukorras, kus tugevad metsariigid, nagu Soome ja Rootsi saavad ilma uute piiranguteta majandada oma metsa edasi, võtab väike Eesti enda peale aina uusi ja täitmatuid kohustusi, mis nõuavad kohaliku majanduse ja Eesti maaelu väljasuretamist.

Raierahu võiks laieneda ka erametsadele

Kevadel palju kõneainet pakkunud lindude pesitsusaegset raierahu soovitatakse arengukava kohaselt aga laiendada ka erametsadele.

RMK on rakendanud vabatahtlikku pesitusaegset raierahu riigimetsades aprilli keskpaigast juuni keskpaigani.

"Üksnes vabatahtlikest meetmetest kevadsuvisel ajal fauna kaitsmiseks siiski ei piisa, mistõttu tuleb vähemalt kaitstavatel aladel, mis on linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast kõige olulisemad, seniseid kaitsemeetmeid tõhustada," seisab arengukavas.

Samuti peab arengukava oluliseks välja selgitada ja analüüsida, milliseid võimalusi ja riske, muuhulgas raierahuga kaasnevaid kulusid raierahu laiem rakendamine mittekaitstavates erametsades kaasa võib tuua.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: