Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Imre Banyasz, mis on ETS, milleks seda vaja on ja kuidas see praegu toimib?

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (ingl.k. Emissions Trading System, ETS) on turupõhine meede, et kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet tööstustes, elektritootmisel ja ka laiemalt energeetikas. See on suurettevõtete kasvuhoonegaaside heite vähendamise süsteem, kuna süsteemi lülitatud ettevõtted peavad oma emiteeritud CO2 eest ostma heitmekvooti.

Ettevõtete ajalooliste heitkoguse andmete põhjal on süsteemi tekitatud ühikud, mille raames ettevõtted kauplevad, et neil oleks piisavalt heitkoguse ühikuid, et oma vajadus katta.

Saan aru, et ETS-is olevat heitkoguste ühikute arvu vähendatakse iga aasta?

Jah. Ühikute koguseid, mis sellesse süsteemi on toodud, vähendatakse igal aastal. See hoiab ettevõtetele stiimulit – nad teavad, kuhu suunas ühikute kogus on liikumas, teavad, et pakkumine pidevalt väheneb ja vastavalt sellele saavad teha oma investeeringuid, et oma heidet vähendada. Siis oleks neil vajadus vähem ühikuid osta ja nad hoiaksid selle süsteemiga sammu.

Muidugi lisastiimul on see, kui ettevõtted vähendavad oma heidet rohkem ja nende heide on väiksem kui ühikute kogus, mis neil olemas on. Siis nad saavad ühikuid turul müüa ja teenida sellega investeeringuteks täiendavat tulu.

Ja ühikute vähendamine tähendab seda, et hind praktiliselt pidevalt tõuseb aastate jooksul?

Eks ta toimib mõlemat pidi. Jah, ühikute vähenemisega hind üldiselt tõuseb, kuna pakkumine väheneb. Ja kui nõudlus ei vähene, siis nõudluse-pakkumise vahekorras hind pigem tõuseb.

Samas, kui ettevõtted lähevad üle biokütustele või taastuvenergiale või suurendavad oma efektiivsust, siis võib tekkida olukord, kus ettevõtete nõudlus ühikute järele väheneb. Sellisel juhul ka hinnatõus kas pidurdub või võib isegi tagasi pöörduda. Aga seni ajalooliselt vaadates jah, on ühikute vähendamisega pigem hind tõusnud.

Muidugi, kõige suurema tõusu on hind teinud alates 2018. aastast. Enne seda oli see üsna stabiilne, alla 10 euro CO2 ühe tonni kohta, nüüd on hind on liikunud peaaegu püsivalt ülespoole ja jõudnud praeguseks üle 80 euro.

Millega see kiirem tõus 2018. aasta järel põhjendatud on, mis selle tingis?

On kaks suuremat põhjust. Üks oli see, et 2018. aastal kinnitati viimane kord direktiivi muudatused, et valmistada süsteem ette uueks kauplemisperioodiks, mis algas sel aastal, ehk aastate 2021–2030 perioodi reeglid. Kuna ühes sellega kehtestati süsteemile ka uus kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk, siis see omalt poolt avaldas mõju ka ettevõtete käitumisele ehk ettevõtted hakkasid rohkem ette mõtlema, kuidas nad saavad tulevikus kasvavate hindadega toota, ostes näiteks ühikuid ette. Ja samal ajal hakkas CO2 hind ka kasvuhoonegaaside heidet vähendama.

Kui vaatame ajalooliselt neid andmeid, siis alates 2018. aastast toimus ka Eestis suurem heite vähendamine nendes sektorites, mida see süsteem hõlmab.

Keskkonnaministeeriumi kodulehe andmeil kuuluvad Eestis ETS-i süsteemi ettevõtted, mille tegevusalad vastavad valitsuse 10. augusti 2018. aasta määruses paragrahvis 2 toodud nõuetele. Kokku on süsteemis 44 Eesti käitist, mis kuuluvad järgmistesse sektoritesse: energiatootmine; mineraalõli rafineerimine; lubja tootmine; klaasi tootmine; paberimassi tootmine; paberi või papi tootmine; keraamiliste toodete valmistamine; ammoniaagi tootmine. (toim.)

Teine olulisem põhjus oli kauplemissüsteemi turustabiilsusmehhanismi rakendumine. Kuna süsteem on toiminud juba alates 2005. aastast, siis esimestel aastatel toimus süsteemi katsetamine, sooviti leida õige tasakaal süsteemi loodavate ühikute ja tegelike heitkoguste vahel. Selle katsetuse käigus loodi tegelikult natuke rohkem ühikuid kui ettevõtetel neid vaja läks, ehk turul tekkis suur ühikute ülejääk. Turustabiilsusreservi mõte oli see, et hakata järk-järgult seda ülejääki vähendama, et selle kaudu tagada süsteemi eesmärk, et hind liiguks ülespoole ja selle kaudu väheneks kasvuhoonegaaside heide.

Kui nüüd ühikuid ära võeti, kas siis see võib-olla põhjus, et nüüd hind just viimastel aastatel, eriti järsult viimane aasta, on hakanud kasvama?

Jah, et see on kindlasti põhjus, miks CO2 kvoodi hind 2018. aasta lõpust alates on stabiilselt ülespoole läinud.

Aga kui vaadata nüüd selle aasta hinnatõusu – 2021. aasta alguses oli hind 30 euro kandis, aga  nüüdseks on üle 80 euro – siis 2021. aasta hinnatõusu põhjus on eelkõige Euroopa Komisjoni uus heite vähendamise ambitsioon ehk saavutada Euroopa Liidu üleselt vähemalt 55 protsenti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 2030. aastaks. Ja ka 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ja ühes sellega juulis avaldatud kliimapakett, mis seab juba konkreetsemalt kauplemissüsteemile uued eesmärgid.

Teiselt poolt oli 2021. aasta ka selle uue kauplemisperioodi esimene aasta, mis samamoodi tekitas turul võnkeid. Näiteks kui tavalistel aastatel eraldatakse ettevõtetele tasuta ühikud 28. veebruariks, siis sel aastal, kuna toimus kauplemisperioodi üleminek, eraldati tasuta ühikud hiljem, need kinnitati komisjoni poolt alles suvel. Nüüd on riigid neid järjest [ettevõtetele] eraldanud

Lisaks  puudus ettevõtetel võimalus kasutada 2021. aasta alguses saadud ühikuid oma eelmise perioodi, 2020. aasta kohustuste täitmiseks ja seetõttu osteti rohkem ühikuid turult ette, ehk et ostmisvajadus oli suurem.

Ja kui vaadata aasta lõppu, siis kindlasti ka külmad talved ja võib-olla üldisemalt sel aastal taastuvenergia tootmise vähesus on samuti tekitanud täiendavat nõudlust ühikute järele.

Kas selles süsteemis on paika pandud mingid arvulised lävendid või hinnalaed või saab see hind täiesti vabalt liikuda?

Süsteem on loodud tegutsema turupõhiselt ehk et hinnalage ega hinnapõrandat ei ole kehtestatud. Küll aga on ette nähtud direktiiviga hinna stabiliseerimismehhanism, et kui kuue kuu jooksul on hind kolm korda kõrgem kui kahe eelmise kalendriaasta keskmine, siis tuuakse turule tagasi sada miljonit ühikut, et suurendada pakkumist et nõudlusele vastu tulla.

Samas tänases sõnastuses see mehhanism ei tööta, sest kui vaadata, mis olid kahe eelmise aasta keskmine ühiku hind, siis oli seal kuskil 24,5 eurot ja kui see peaks olema kolm korda kõrgem ja kuue kuu jooksul, et see rakenduks, siis see tähendaks, et kuus kuud peaks hind olema püsivalt üle 73,5 euro ehk et see tähendab väga suurt hinnamuutust.

Ja kuigi selle aasta hinnamuutus on väga suur olnud, siis 73,5 eurot on ületatud alles viimase pooleteist kuu jooksul. Ja kui juba varsti tuleb uus aasta peale, siis see kahe kalendriaasta keskmine muutub ka oluliselt.

Selle aasta keskmine hind on juba tänase seisuga kuskil 53 eurot. Ehk et tänases sõnastuses see säte ei rakenduks ja sellepärast on ka valitsus kliimapaketi seisukohti kujundades leidnud, et need sätted peaks direktiivi läbirääkimiste käigus üle vaatama, et oleks võimalik kiiremini reageerida tuleviku hinnakõikumistele.

See ongi siis see asi, mida majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja vist ka Keskerakond laiemalt on rääkinud, et selles süsteemis tuleb midagi muuta?

Jah, just see on see koht, kus on võimalik tagada kiirem reageerimine hinnakõikumistele. Muidugi see ei puuduta ainult hinnatõusu, ka hinna kukkumise vastu on mitmed riigid juba oma arvamust avaldanud. Varem on Prantsusmaa, aga nüüd ka Saksamaa uus valitsus on oma koalitsioonilepingus ära märkinud, et selle süsteemi miinimumhind võiks olla 60 euro kandis.

Kindlasti seda puudutatakse direktiivi muutmise kõneluste raames – nii hinnatõusu stabiliseerimist kui ka mehhanisme, et vältida väga suurt hinna kukkumist. Võib-olla hetkel me seda hinna kukkumist ei näe, aga kui rohepööre hoogustub ja tekib turule juurde suur kogus taastuvenergiat, siis võib täitsa juhtuda, et nõudlus üks hetk enam ei ole nii suur ja siis hakkab hind kukkuma, mis ei aita kaasa üldisele trendile, et kasvuhoonegaaside heidet pidevalt vähendada.

Kas selle direktiivi muutmine on korraline või on Eesti või mõni teine riik selle algatanud või kuidas see tehniliselt käib?

Direktiivi muutmisettepanek tuli Euroopa Komisjonilt seoses kliimapaketiga. Kuna Euroopa Liidu ülene eesmärk miinus 55 protsenti [CO2 vähendamist 2030. aastaks] lepiti kevadel kokku, siis nüüd on vaja need valdkondlikud direktiivid ja määrused üle vaadata, et viia need sellega kooskõlla, et see eesmärk saavutada.

Ja kuna kauplemissüsteemi alla kuuluvad sektorid moodustavad umbes 40-45 protsenti Euroopa Liidu koguheitest, siis kindlasti kauplemissüsteemi direktiiv on üks, mille eesmärki muutes on võimalik kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk saavutada. Selle raames need arutelud toimuvad ja Eesti, aga mitte ainult Eesti, on juba rõhutanud vajadust, et hinnastabiliseerimine oleks kiirem ja reageeriks turuolukorrale kiiremini, sõltuvalt erinevatest näitajatest.

Mõned poliitikud on öelnud, et Eesti võiks ETS-süsteemist lahkuda. Kas see on juriidiliselt võimalik ja mis see kaasa tooks, mida see tähendaks?

Me oleme seda analüüsinud, kuna see küsimus on olnud üleval ka varem. Aga kuna Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, siis kõik sellised ettepanekud peaksid käima koos aruteludega Euroopa Liidu liikmeks olemise kohta. Kuna me oleme Euroopa Liidu liikmesriik, siis me võtame ka üle Euroopa Liidus kokku lepitud nõuded ja normid. Ja kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem on üks selliseid Euroopa Liidu üleseid direktiive, mida me peame rakendama, kuna oleme Euroopa Liidu liige. Selle tõttu ma ei näe, et oleks hetkel võimalik arutada seda täiesti eraldiseisvalt, et me sellest süsteemist lihtsalt lahkuksime. See ei ole minu hinnangul võimalik.

Küll aga on selle direktiivi muutmise käigus võimalik meile sobivaid lahendusi välja pakkuda ja nende üle arutada, et kuidas süsteemi panna toimima selliselt, et see ühelt poolt tagaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi, aga teiselt poolt ei oleks nii heitlik ja kindlustaks tulevikus selle toimimise selliselt, et see oleks stabiilne ja annaks hinnasignaali stabiilselt, et ettevõtted liiguksid puhtamate lahenduste suunas.

Veebilehe investing.com andmeil on CO2 heitekvoodi börsihind tõusnud detsembris üle 80 euro tonnist ning ühel hetkel jõudis ka 89 euroni.