"Rahva teenrid" arutlesid kõrge elektrihinna üle
Vikerraadio arvamussaate "Rahva teenrid" ajakirjanikud keskendusid sel laupäeval kõrgele elektrihinnale.
Aivar Hundimägi Äripäevast selgitas saates, et elektri hind on kõrgeks läinud, kuna nõudlus elektri järele on suurem kui pakkumine. Ta lisas, et rohepööre on elektritootmise võimsusi vähendanud ja lihtsalt on läinud kalliks toota elektrit põlevkivist.
Tema sõnul tuleb praegu mõelda energiapoliitikale laiemalt. Lahenduse üks külg on tema sõnul praegu see, et kiiresti tuleb leevendada järsu hinnatõusu mõjusid inimestele, selleks on toetused ja see on juba käesoleva aasta küsimus.
Lisaks tuleb Hundimäe sõnul aga mõelda, kuidas saab tagada tulevikus selle, et niisuguseid hinnašokke oleks võimalikult vähe. "Meie probleem Eestis on lihtsalt see, et aastas tuleb võib-olla kaks-kolm nädalat sellist perioodi talvel, kui on külm, kui tuulikud ei tööta ja päikeseenergiat me ei saa kasutada ja siis on seda energiat meil väga vaja. See on võib-olla tarkus, mille praegusest kriisist võiks kaasa võtta."
Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja märkis, et elektrihinnad on praegu kõrged kogu Euroopas. Ta lisas, et lisaks on Eesti kliimavöönd selline, kus ongi talviti kõrgemad energiaarved.
Kaldoja hinnangul on hea, et kiiresti on loodud toetused inimestele, kelle elektriarved on kõrgeks läinud. "Seda on väga vaja. Ma arvan, et mitmed inimesed vaatasid sel nädalal ehmatusega, kui põhimõtteliselt pool Eesti rahvast saab nüüd sotsiaalabi. Šokk on nii suur, aga seda on ilmselgelt vaja."
Kook märkis, et börsipaketiga, keda elektrihinna tõus praegu otseselt puudutab, on seotud umbes 45 protsenti majapidamistest. Hinnatõus puudutab tema sõnul aga ka fikseeritud paketiga inimesi, kelle pakett on lõppemas. Koogi hinnangul ei olnud peaminister Kaja Kallase soovitus inimestele, et nad vahetaksid börsipaketi praegu fikseeritud paketi vastu, õnnestunud.
"See puudutab ka "kindla" paketiga inimesi, kelle pakett on lõppemas, kes on teinud näiteks aastase paketi ja kellel aasta lõpus leping lõppes. Kui nad tahavad kindla paketiga jätkata, siis nemad saavad märksa krõbedama pakkumise. Selles mõttes oli natuke kummaline kuulda neljapäeval "Esimeses stuudios" Kaja Kallase soovitust, et inimesed, kes te ei taha niivõrd sõltuda börsikõikumistest, valige endale praegu "kindel" pakett. Võib-olla praegusel hetkel, kus hinnad on laes, ei ole mõistlik sõlmida uut "kindlat" paketti, sest see hind tuleb sul tõenäoliselt ikkagi märksa kallim, kui sa võtad aastaks-paariks, kui ta sul teistsuguse lahendusega oleks. See soovitus peaministrilt ei olnud võib-olla kõige parem," selgitas Kook.
Kaldoja: palgavaesus kasvab
Evelyn Kaldoja tõi välja, et lisaks kodustele arvetele tõusevad ka muud hinnad ning see kasvatab ilmselt palgavaesuse osakaalu. "Ausad inimesed, kes on kogu aeg teinud tööd, jõudnud napilt ots-otsaga kokku, aga nüüd lööb see kõik nende majapidamise tasakaalust välja."
Kook omakorda tõi välja sotsiaaltoetuste küsimise psühooloogilise mõju. "Tekkimas on huvitav olukord tekkimas. Praegu kasvavad energiahinnad ja valitsuse pakutavad lahendused, mis lähevad mitte sellele, et me üle välja langetame käibemaksu, vaid hakatakse mediaanpalga järgi sihitult seda tegema, siis me ei tea, kuidas need inimestele mõjuvad. Ühelt poolt valitsusel võivad olla ju parimad kavatsused, aga kui meil on pered, kes elus esimest korda peavad taotlema sisuliselt sotsiaaltoetust, siis kuidas nad end psühholoogiliselt tunnevad? Kas nad tunnevad, et vallavaesena selles kontekstis? Ja kuidas nad pärast seda poliitiliselt käituvad? Ma pole sugugi kindel, et kõik need inimesed on hilisemas käitumises tänulikud selle eest," arutles ta.
Sellearuteluga oli samal meelel ka Kaldoja. "See on ikkagi eneseväärikusele nii suur löök. Sa teed justkui hästi ja õigesti, teed ausat tööd, maksad arved ja siis järsku käib see asi sul üle pea. Palgavaesuse teema on karm asi," ütles ta.
Hundimäe hinnangul võiks toetuste maksmise osa olla lahendatud nii, et inimene ise ei peaks seda taotlema. "Meil on maksuametil väga täpsed andmed olemas, teoorias peaks riigil olema hästi hea ülevaade, milline on minu või sinu vajadus. See võiks toimuda täiesti automaatselt ja kui on mingid ebakõlad, siis neid analüüsida täiendavalt," rääkis ta.
Toimetaja: Merili Nael