Elektri hind valmistas teisipäeva hommikul kõigile tarbijatele ebameeldiva üllatuse, tõustes elektribörsil Nord Pool üheks tunniks 1000 euroni megavatt-tunni kohta. See tähendab, et kui kodus on 3000-vatine boiler ja kui see soojendanuks tol päeval kell 8-9 vett, läinuks see maksma kolm eurot, selgitas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Energiaettevõtja Sandor Liive sõnul ei saa välistada, et ajal, mil elektrit oli meie piirkonnas vähe ja nõudlus väga suur, seda ära ei kasutatud. Tema hinnangul põhjustas selle anonüümne 300-megavatine võimsus, mis lisandus Põhjamaade 55 000 megavatile, mis siis ühes tunnis tarbiti.

"Ma isegi pigem ütleks, et see on niisugune tarkade algoritmide - kasutaks sõna - kalastamine, et proovida, kas saab selle hinnatipu kätte," ütles Liive.

Eleringi juhi Taavi Veskimägi hinnangul tekitas aga selle hinna tarbija, kes elektri kõrge hinnaga börsile tagasi müüs. Veel lisas Eesti elektri varutuskindluse juht, et vaatamata praegusele olukorrale, on tarbija börsist igati võitnud.

"2020. aastal oli keskmine elektripäeva hind Eestis 33 eurot megavatt-tund ja me ju aastast 2014 alates, kui Estlink 2 tuli töösse, oleme kogu aeg muretsenud selle üle, et hinnad on nii odavad, Narva elektrijaamad ei pääse turule, kui nad turule ei pääse, pannakse nad kinni. /.../ Ma väidan, et tegelikult ka börs oma loogikas täiesti töötas, probleem on lihtsalt elektri tootmisseadmete vähesuses," kommenteeris Veskimägi.

Ka kunagise Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul näitas tekkinud olukord üldises plaanis seda, et meie piirkonnas oli elektrit lihtsalt vähe.

"Soomes oli puudu 3000 megavatti võimsust tol tunnil ja Baltimaade peale kokku samuti 3000 megavatti puudu. Ühendused on teataval määral ju piiratud, küll tuli ühenduste kaudu elekter kätte, aga me saime selle väga-väga kalli hinna eest," rääkis Liive.

Veskimägi sõnul päästsid ühendusliinid teiste riikidega aga Eesti halvimast.

"Süsteem oli küll stressis ja see tekitas kõrged hinnad, aga sellest olukorrast, mis oleks võinud seada ohtu, et kas tuled põlevad ja kodud on soojad, olime me küll veel väga kaugel. Vastupidi, ma arvan, et see kriis õpetas meid, et tegelikult on väga hea olla teistega koos," ütles Veskimägi.

"Tarbijat tegelikult ei huvita üldse see, kuidas elektrit toodetakse, tema jaoks on oluline see, et see oleks taskukohane ja seda oleks pidevalt kogu aeg saadaval," tõdes "Aktuaalse kaamera" ajakirjanik Toomas Pott.

Kriitiliste olukordade vältimiseks peab valitsuse otsusel olema Eestis 1000 megavatti kindlat juhitavat tootmisvõimsust. Selle tagavad praegu põlevkivijaamad. Kuid kriitilisel hetkel oli Eestil kasutada vaid 900 megavatti võimsusi, sest uusim jaam Auvere on järgmise nädalani remondis. Eesti tiputarbimine talvel on aga 1500 megavatti, mistõttu ongi Eestis juba praegu lühiajaline probleem.

"Lühiajaline asi on muidugi see, et kõik tootmisvõimsused, mis meil Eestis olemas on, oleksid alati võimalikult kättesaadavad, et oleks korras, töövalmis. Me saaksime kasutada sealhulgas kõik põlevkiviplokid. Lõpetame ära selle põlevkivipeksmise ja paneme kinni, eks ole, 2035, mis on valitsus öelnud," rääkis Liive.

Ettevõtja Indrek Neivelti sõnul on just kriisid näidanud, et Eesti peab oma elektritootmisvõimsuse säilitama.

"Loomulikult meil peab olema oma juhitav võimsus. See on see, mida näitas ka tegelikult 2008. aasta kriis. Kui enne oli ühtsest turust räägitud, siis hakkasid kõik riigid tekki enda poole tõmbama. Kui hakkas koroonakriis, siis kõik hakkasid oma poole tekki tõmbama. Kui energiat ikkagi puudu tuleb konkreetsetel riikidel, siis lükatakse piiri pealt ühendused kinni," selgitas Neivelt.

Eesti kavatseb põlevkivist energia tootmise lõpetada 2040. aastaks. Liive, kes ise veab tuumaenergiaprojekti, küsib, millega tulevikus seda kriitilise tähtsusega juhitavat elektrit toodetakse. Seiskunud on ka tuuleparkide arendused. Viimane suur tuulepark pandi püsti 2013. aastal. Juba 2011. aastal alustatud suure Tootsi tuulepargi rajamine on takerdunud kohtuvaidlustesse Võimsad meretuulepargid Liivi lahel ja Saaremaal valmivad ehk kümnendi lõpus.

"Kuid hästi oluline on ikkagi see, et me teeme otsuseid. Teeme investeeringud, et meil see olukord ei korduks. Me teame, et elektri tootmisvõimsuste rajamine, ükskõik millise, on see tuumajaam, tuulik või päike, võtab aega. Päiksepark on veel kõige kiiremini tehtav. Nii et me peame ehitama peale päikese-tuule veel mingeid tootmisvõimsusi," rääkis ta.

"Muidugi ma olen nõus sellega, et uusi võimsusi on turule tulnud viimasel ajal vähe ja ma usun, et seal on mitmeid põhjuseid, milles muidugi võib süüdistada ka riiki. Tõesti see probleem, mis meil oli tuuleparkide ja siis kaitseväe radarite vahel, kkagi väga pikalt pidurdas edasisi arenguid," sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Uute juhitavate võimsuse ehk siis sisuliselt uue elektrijaama rajamine on Tatari sõnul väga kallis.

"Mina energiapoliitika kujundajana tahaksin loomulikult näha, et meil oleks turul juhitavaid võimsusi ja juhitamatuid võimsusi nii palju, et oleksime elektrit eksportiv riik. Aga ma arvan, et see ei ole mõistlik. Seda eesmärki ei ole mõistlik saavutada viisil, kus ühiskond maksab sellele igal ajahetkel peale," rääkis ta.

"See, kas meil on täiendavalt elektrijaamasid juurde vaja lisaks parematele ühendustele, ma arvan, on kindlasti diskussiooni koht ja eelkõige me peame siin mõtlema, millised need juhitavad võimsused on, kas me siin tahame näiteks tulevikus saada suurt tuumajaama," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas.

Elektri hind nädala lõpus on pisut langenud

Käesoleva nädala alguse erakordselt kõrge hind langes teiseks pooleks veidi madalamale tasemele, samuti tasandus graafik ühtlasemaks ehk kadusid äärmiselt järsud hinnahüpped.

Hinnarekord sündis teisipäeva hommikul kell kaheksa, mil elekter maksis 1000 eurot ja seitse senti megavatt-tunni kohta. Nädala madalaim hind oli pea kümme korda väiksem ehk 119 eurot ja 65 senti. Sellise hinnaga sai elektrit kasutada ööl reede ja laupäeva vahel.

Kõige kõrgema hinna hetkel ehk teisipäeva hommikul tarbiti Eestis elektrit ligikaudu 1480 megavati ulatuses.

Eestis toodeti sel ajal elektrit võimsusega ligikaudu 950 megavatti, valdavalt tuli see põlevkivist. Puuduva osa ostis Eesti sisse Soomest ja Lätist. Arvud, mis ei sisalda päevasisest kaubandust, näitavad, et Soomest tuli elekter sel hetkel sisse võimsusega suurusjärgus 150 megavatti ja Lätist võimsusega ligi 350 megavatti.