"Välisilm" uuris, milline on Merkeli pärand ja Saksamaa tulevik

Foto: SCANPIX/John MACDOUGALL/AFP

Saksamaal koitis eelmisel nädalal päev, mil liidukantsleriks polnudki enam Angela Merkel, vaid Olaf Scholz. "Välisilm" uuris, milline on Merkeli pärand ja kuidas muudab Scholzi valitsus Saksamaa välispoliitilist kurssi?

Angela Merkeli ametiaeg Saksamaa liidukantslerina on tänaseks peatükk ajalooraamatus. Ta võttis Saksamaa juhtimise üle ajal, mil Euroopa Liit oli just laienenud Ida-Euroopasse, kuid mitte veel täielikult lõimunud.

Merkeli ametiajast rääkides on mitmetes meenutustes toodud esile kriise. Olgu selleks finants, võla, migratsiooni või koroonakriisid. Merkel tuli neist kõigist kantslerina läbi ning loomulikult on tema tegevuse kohta nii kiitvaid kui ka hukkamõistvaid arvamusi.

Ent tema vastupidavus paneb siiski küsima, milline oli tema poliitika, mis talle nii pika ea kantslerina andis. Mis oli see, mida tulevikus võidakse merkelismiks kutsuma hakata?

Saksamaa Marshalli Fondi Berliini büroo uurimisdirektor Rachel Tausendfreundi sõnul on Merkeli pärandiks säilitamine ning teatud sorti konservatiivsuse säilitamine.

"Võib-olla saab see tema pärandiks, et ta oli sammuks, miks oli vajalik arenguteks, mis tema järel tulevad. Ta näitas teed kaastundlikule konservatiivsusele, mis kohandus tänapäevaga ilma seda ümber kujundamata. Ma pole kindel, kas see on piisavalt dramaatiline, aga paistab, et see võiks olla tema pärand," rääkis Tausendfreund.

Kõige selgemalt väljenduski tema poliitika kriisides. Merkel võttis aega, et asju kõigi osapooltega läbi arutada ja laialdast konsensust otsida nii avalikus arvamuses kui ka kolleegide seas.

Merkel riskis ka isikliku populaarsusega

"Oleks võinud väga lihtsasti minna nii, et eurotsoon oleks tükkideks lennanud kui Merkel poleks seda koos hoidnud. Ta pühendas Saksamaad eurotsoonile veelgi kuigi see oli poliitiliselt väga ebapopulaarne tema enda erakonnas. Aga ta pühendas Saksamaa sellele ja Euroopa projektile ning lubas sellele ellu jääda. Samuti ka migratsioonikriisis. Ta tegi võimalikuks Euroopa Liidul ja eurol rasked päevad üle elada," ütles Tausendfreund.

Angela Merkeli konservatiivsus ei avaldanud mitte migratsiooni või näiteks vähemustepoliitikas, vaid otsustusprotsessis endas. Tema valikud olid pigem evolutsioonilised ja üritasid säilitada senist olukorda.

Euroopa Välissuhete Nõukogu eksperdi Rafael Lossi sõnul puudus Merkelil strateegilise nägemuse sõnastus nii Saksamaa poliitikas kui ka Euroopa projektis.

"Ta oli oskuslik kriisihaldaja ning ta ajas taga ratsionaalset konsensuse saavutamise lähenemist poliitikale, mis lubas tal demobiliseerida poliitilisi vastaseid. Aga tal polnud kunagi suurt poliitilist agendat, mis kummitas teda suuremates väljakutsetes, mis Saksamaa ja Euroopa ees praegu rahvusvaheliselt on - kui me vaatame Hiinat või Venemaad. Ka Donald Trumpi nelja aasta jooksul Ameerika Ühendriikides. Osaliselt selle pärast, et polnudki suuremat nägemust sügavamast integreerumisest ning arusaama kuidas neid probleeme lahendada maailma tasemel," ütles Loss.

Saksamaa võtab rohelise kursi

Üks väheseid otsuseid, mida mäletatakse ebamerkelikuna oli 2011. aastal pärast Fukushima tuumakatastroofi. Sisuliselt üle öö muutis ta oma seisukohti ning tegi otsuse loobuda tuumaenergia kasutamisest Saksamaal.

"See oli ühe naise ühehäälne otsus. Praegu käib arutelu kivisöest loobumise, selle ajakava, CO2 hinna ning kõige sellesse puutuva üle. Oluline osa Saksamaa ühiskonnast arvab, et oleks olnud parem jääda tuumaenergia juurde paariks aastaks kauem ja väljuda kivisöest kiiremini," sõnas ajalehe Die Zeit poliitikaajakirjanik Ferdinand Otto.

Tänast energiaturgu nähes on selge, et aina enam integreeritud Euroopa Liidus on ka eestlastele oluline jälgida, mida Olaf Scholzi valitsus kavatseb teha. 

Arvestades koalitsiooni koosseisu võib olla kindel, et Ida-Euroopa jaoks juba seni rohelisena tundunud Saksamaa muutub veelgi rohelisemaks.

"Meil on uus minister, kes vastutab rohelise ülemineku ja kliimamuutuste vastu võitlemise eest. See on ülesanne kogu uuele valitsusele ja mitte ainult meie rohelistele ministritele. See on suur saavutus, sest esimest korda pole meil majandus ühel poolel ja keskkond ning kliima teisel," ütles rohelistesse kuuluv Bundestagi liige Chantal Kopf.

Valitsus on lubanud senise 2038 aasta asemel pruunsöest loobuda aastaks 2030. Otto sõnul lähtub see siiski stabiilsete energiahindade tagamisest. "Koalitsioonileppes on selle osas väga spetsiifiline sõnastus, mis ütleb, et vaja on stabiilseid energiahindu ning energiakindlus tuleb tagada, et Saksamaa saaks söest loobuda. See on üks suur 'kui'," rääkis Otto.

Eesti vaatenurgast on oluline ka see, milliseks kujuneb Saksamaa välispoliitika ja nägemus Euroopa Liidust.

Roheliste esindaja Kopfi sõnul peab Euroopat siduma. "Me peame Euroopana rääkima ühehäälselt ja Saksamaal suure majandusjõuna on suur kohustus, et Euroopa liiguks edasi ja ka Euroopat siduda. See on see, mida me tahame järgnevate aastate jooksul teha," ütles ta.

"Ma arvan, et uuel valitsusel on visioon. Nad on seda koalitsioonileppes rõhutanud, et nad tahavad, et Euroopa Liit oleks suveräänsem, aktiivsem ja jõulisem. Nad tahavad, et Saksamaa oleks selles oluline tegija ning see on muutus võrreldes eelmise valitsusega," sõnas Rachel Tausendfreaund.

Uue valitsuse üheks testiks saab olema Nord Stream 2. Rohelised ei toeta seda geopoliitilistel ja keskkonna põhjustel. Samas on projekti isaks endine sotsiaaldemokraadist liidukantsler Gerhard Schröder.

"Sotsiaaldemokraadid ütlevad, et seda on põhimõtteliselt vaja energeetika ja töökohtade tarbeks ning, et me oleme sellest gaasist sõltuvad. See saab olema keeruline kuidas uus koalitsioon navigeerib läbi selliste probleemide. Eriti kui me näeme pingete tõusmist Ukrainas praegu," rääkis Ferdinand Otto. 

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: