"Raske on näha vananeva diktaatori pähe. Seda, mis Putini peas toimub, ei julge mina ennustada," ütles Kannik teisipäeval "Vikerhommikus", kui kommenteeris Vene vägede koondamist Ukraina idapiiri lähistele.

Ta ütles, et ei julge ennustada, kuivõrd tõenäoline on praegu madala intensiivsusega käiva sõjategevuse eskaleerumine Ida-Ukrainas täiemahuliseks sõjaks.

"Kevadel, kui oli samasugune olukord, siis ma olin mõõdukalt kindel, et venelased ei riski minna eskaleerimisele. Aga praegu on nad läinud ikka mitu sammu kaugemale – selles mõttes, et kevadel ei alanud selline massiivne infooperatsioon riigi sees ja ukrainlastest vaenlase kuju loomist," rääkis Kannik. "Praegu on see alanud, mis on alati väga halb märk, mis viitab sellele, et reaalne võimalus sõja puhkemiseks. Kui ikka räägitakse genotsiidist Donbassis, mida Ukraina väidetavalt paneb toime, siis see on selge viide – 2008. aastal enne Gruusia sõda kasutasid nad (venelased – toim.) sama retoorikat. Märgid on märksa murelikumad kui nad olid kevadel," tõdes RKK juht.

Samas on ratsionaalselt raske leida põhjust, miks Venemaa peaks sõda alustama, kuna päris nende eesmärkideni, mis annaksid Moskvale reaalselt kasu nagu arvestatava osa Ukraina territooriumi okupeerimine ja enda kontrolli alla saamine, on keeruline saavutada, leidis Kannik. "Ukraina on suur riik ja kui tahta kasvõi Dnepri idakallas ära võta, mis on neil ka teatud plaanides sees, siis selle territooriumi hoidmine enda käes nõuab ikka sellist ressurssi, ka inimressurssi – vähemalt miljonit meest – et seda pidevalt okupeerida ei tundu nagu realistlik programm," rääkis ta.

Küsimusele, kui kaugele tahaks Venemaa oma nõudmiste esitamisega minna, vastas Kannik, et nii kaugele, kui tal minna lastakse. "Selles mõttes on Lääne poolt liigset järeleandlikkust või isegi läbirääkimiste tahet näidata on ohtlik. Seda tõlgendab Vene pool nõrkusena," leidis ta.

Siiski ei saa ka öelda, et Venemaaga ei tohi üldse rääkida, kuna seda on vaja kasvõi selleks, et mõista, mis Vene presidendi peas toimub. "Ka külma sõja ajal räägiti," rõhutas Kannik.

Bideni avaldus ei kõlanud hästi

Kannik tunnistas, et USA presidendi Joe Bideni eelmisel nädalal pärast veebikohtumist Vene presidendi Vladimir Putiniga tehtud avaldus, et Moskva muresid hakataks arutama USA ja nelja NATO liikmest suurriigi osalusel, ei olnud õnnestunud, kuid idapoolsetel väikeriikidel ei tasuks siiski muretseda selle üle nagu hakataks neid maha müüma.

"Vaieldamatult oleks põhjust murelikkuseks, kui üle väikeste riikide peade kokkuleppeid sõlmitaks. Samas ma kutsuks vaoshoitusele oma murede pärast seoses Molotov-Ribbentrop pakti ja Jaltaga  - maailm ei ole päris sama. Ja meil pole põhjust praegu küll kahtlustada, et sedalaadi kokkuleppeid kavatsetakse üle meie peade sõlmida," rääkis Kannik. "Aga see, kuidas see välja nägi, sõnum, mis tuli Bideni-Putini kohtumise järel, et USA ja Lääne-Euroopa neli suurriiki hakkavad Venemaaga läbi rääkima – ega see hästi ei kõlanud. Ja ma arvan ka, et pärast seda on ameeriklased seda püüdnud kõvasti siluda. Aga algne halb mulje on ikkagi jäänud," tõdes ta.

Veel rääkis Kannik Venemaale kehtestatud sanktsioonidest ja nende mõjust ning Lääne abist Ukrainale.