"UV faktoris" vaieldi Eestisse tuumajaama rajamise võimalikkuse üle

Foto: ERR

Eestisse tuumajaama rajamisel on peamised küsimused projekti tasuvus, riigi vajadus mitmekesise energiaportfelli järele ja tuumaenergia areng, arutasid külalised ETV saates "UV faktor".

Füüsik Andi Hektori sõnul on tuumajaama üks võlusid see, et see on tehnoloogiamahukas ja tark toode. "Me ju tahame Eestis näha tarka majandust," ütles ta.

Eelmise põlvkonna tuumajaamade puhul pole sellised ohud nagu Fukushima ja Tšernobõli puhul täielikult välistatud, kuid tänapäevased jaamad on Hektori sõnul palju ohutumad.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhi Züleyxa Izmailova sõnul pole rohelised tuumaenergia vastased ja mõtlevad peamiselt ohutuse küsimusele. Uue generatsiooni tuumajaamad võiks tema sõnul ka roheliste toetuse pälvida.

Fermi Energia nõukogu esimees Sandor Liive sõnul on Eesti energeetika fundamentaalne probleem selles, et planeeringuid ei saada valmis ei maismaa, ega meretuuleparkide puhul. "Mina olen seda meelt, et meil on vaja elektrienergiat. Meil täna ei ole vaja teha otsust, kas me ehitame tuumajaama või mitte, meil on vaja teha need planeeringud, paberid valmis, et investorid saaksid otsustada," ütles ta.

Energiasalvestusega tegelev ettevõtja Georg Rute märkis, et tuumajaama puhul on peamiseks probleemiks on see, kui kallis tuumajaama rajamine ja üleval pidamine on. Praegu planeeritavate mere- ja maismaa tuuleparkide kõrval ei ole tuumajaamale tema hinnangul ka kohta, kuna teised elektritootjad kataksid Eesti energiavajaduse ära.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on probleemiks süstemaatiline energiapuudus meie regioonis. "Me ei peaks kunagi liialt fokusseerima ühele energiaallikale," ütles ta. "Meie maailm areneb väga kiiresti, arenevad energia tootmise viisid," lisas ta.

Rute sõnul tuleb arvestada konteksti, kas räägitakse Eestist, Euroopast või maailmast. "Euroopas on riike, kus tarbimine on nii suur, et aasta läbi saab tuumajaam töötada. Ja siis tuumajaam peaaegu suudab konkureerida hinnas elektriturul. Eestis seevastu hakkab suvel olema päikest nii palju, et ükski teine jaam ei mahu enam tootma. Meretuulepark, mis valmib 2030. aastaks, katab ära ülejäänud 10 kuud," ütles ta.

Juhitavat võimsust on Rute sõnul vaja Eestis kokku kahel kuul ja see, kuidas see tarbimine ära katta on peamine küsimus, mis tema hinnangul hetkel vastust vajab.

Soomere märkis, et peab arvestama, et elektritarbimine aasta-aastalt kasvab. Samas on talvel ka perioode, mis on tuulevaiksed. Varustuskindluse ja tuleviku elektrivõrkude puhul järjest olulisemaks läheb mitte niivõrd oskus energiat toota, vaid energia salvestamine ja baasvõimsuse tagamine.

Rute sõnul sobiks biogaas nende ülejäävate perioodide katmiseks. "Kõige halvem valik on tuumajaam. Kui me vaatame viimase 20 aasta jooksul ehitatud tuumajaamasid. Soomes, Olkiluoto pole ikka veel valmis, see pidi valmis saama 2009. Pidi maksma kolm miljardit, maksab üheksa. Prantsuse Flamanville pidi maksma kolm miljardit, maksab 19 miljardit, pole ikka veel valmis," loetles ta näiteid. "Need jaamad ei ole need, kuhu me peaksime tulevikku panustama."

"Meil on vaja hakata kiirelt investeerima, mitte investeerimisideid maha tampima," ütles Liive. "Investeerimiskeskkond muutub väga ruttu. Meil ei ole vaja muretseda täna selle üle, kas meretuulepark tasub või ei tasu ennast ära. Meil ei ole vaja kõiki otsuseid teha kohe."

Soomere sõnul on vaja palju salvestamise võimalusi või võimsaid elektritootmise süsteeme. "Me ei saa minna seda teed, et äkitselt läheb elekter ära üheksaks tunniks," ütles ta.

Izmailova sõnul peaks riik looma võimalusi, et kõik ei peaks sõitma autodega ja neid laadima, et kodud oleks soojustatud ja neid ei peaks nii palju kütma.

"Me peame väga selgelt aru saama, et on salvestusvõimsused, kus saab öö ja päeva vahel tasakaalustada, nagu tarbimise juhtimist, auto akust anda natukene võrku tulevikus, tarbimise juhtimisega saab mängida mingil määral. Aga see on kõik 12, maksimaalselt 24 tunni piires. Me ei ehita kunagi Eestisse akusid, mida kasutada talvel kolmel nädalal kui tuult ei ole, füüsiliselt läheb see nii suureks" rääkis Liive.

Izmailova sõnul Prantsusmaal seisab suurem osa tuumajaamasid 100 päeva aastas. "Meil on vaja erinevaid tootmisi, meil on vaja, et portfell oleks mitmekesine," ütles ta. Soomere märkis, et vanad tuumajaamad vajavadki rohkem hooldust.

Rute sõnul tuleb silmas pidada ka maksumusi, ka ühiskonna kulu regulaatorite pealt, jäätmete töötlemisega tegelemisest. Tema hinnangul oleks see Eestis inimese kohta kulu vähemalt 30 eurot.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "UV faktor"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: