Veskimägi sõnul teevad kõrged elektrihinnad küll muret, kuid samavõrra murelikuks teeb see, et paari tipphinnaga päeva pealt tahetakse elektri vaba turu lähtealused üle vaadata.

"Alati tasub küsida, miks see nii on. See on põhjustatud selgelt sisendihindade kallinemisest: gaasi hinda me teame, see oli kuus korda väiksem aasta tagasi; me teame, mis on CO2 hind, paljud muutuvkulud on elektrijaamade jaoks läinud kallimaks," lausus ta.

Veskimägi sõnul on elektrihindade volatiilsus murettekitav, kuid see on tulevik.

"Meil ei ole valik see, et on ühtlaselt madal hind või volatiilne hind, vaid valik on see, kas on ühtlaselt kõrge hind või volatiilne hind. Kui me tahame saada lahti volatiilsusest, tuleb investeerida täiendavatesse tootmisseadmetesse, mis suurel ajal turule ei pääse, aga need tuleb tarbijatel kinni maksta," lausus Veskimägi.

Veskimägi märkis, et detsembri alguse hinnatippe ei teinud ükski piirkonna elektrijaam, vaid tegu oli pigem tarbijapoolse pakkumisega. "See sai olla tarbimispoolne pakkumine – täiesti loogiline: ma oma tööd ei tee, müün elektri tagasi. /.../ See ongi alternatiivkulu loogika: kas sa teed oma tööd või teenid tulu mingit teist kaupa müües," lausus ta.

Veskimägi sõnul tuleb aru saada, et Euroopas on elekter vaba turu kaup, ja kui soovitakse elekter defineerida ümber avalikuks hüveks, siis see diskussioon peetakse nüüd Euroopas kõrgete hindade ajal ära.

Veskimägi märkis, et seni on Euroopa elektribörsidel olnud mureks pigem elektri madal hind, mis on pannud elektrijaamu sulgema ning lülitanud ajuti konkurentsist välja ka näiteks meie enda Narva elektrijaamad.

Veskimägi sõnul on vastus tulevikuks pigem rohkem koostööd naaberriikide elektrisüsteemidega, mitte vähem. "Kui oleksime kriisis olnud üksi, oleks see olnud meie jaoks palju keerulisem. Ma ei ole sinisilmne, aga vastus peab olema rohkem koostööd. Aga alused, kuidas mitte ainult headel aegadel turg ei töötaks, vaid ka ka kriisis, et keegi ei saaks kriisis oma riigi tarbijat eelistada naabri tarbijale, et see ka töötaks," lausus ta.

Veskimägi sõnul ei saa välistada, et tulevikus tõusevad hinnatipud kõrgemale detsembri alguses nähtud 1000 eurost megavatt-tunni kohta, kuid kõrgetel hindadel on tarbija jaoks ka positiivne pool.

"Ma olen näinud esimest korda üle 10 aasta jooksul selget huvi investorite poolt investeerida uutesse tootmisseadmetesse: taastuvenergiaseadmetesse, salvestusseadmetesse," lausus ta.  

Veskimägi nentis, et Eleringi juhina ei soovi ta välja pakkuda, millisel tehnoloogial võiks tulevikus Eestis põhineda juhitavad võimsused. "Me tahaks, et selle valiku teeks turg, kas see on siis tuumajaam, gaasijaam, on see midagi kolmandat või tuuleelektrijaamad salvestusseadmetega. See peab olema majandusliku arvestuse otsus, mitte administratiivne otsus," lausus ta.