USA kaitse-eelarves on Balti riikide toetuseks 175 miljonit dollarit

USA parlamendi ülemkoda kinnitas kolmapäeval Ameerika Ühendriikide 2022. aasta kaitse-eraldiste seaduse, milles muuhulgas nähakse ette 175 miljoni dollari eraldamine Balti riikide sõjalise kaitse tugevdamiseks.
Senati liikmete ülekaaluka heakskiidu saanud 778 miljardi dollari suurune seaduseelnõu on saanud juba ka esindajatekoja toetuse ning selle jõustumiseks on veel vaja president Joe Bideni allkirja. Kaitse-eraldiste seadusega paneb USA seadusandja paika, mida kaitsevaldkonnale eraldatud rahaga saab teha.
USA meediaväljaannete teatel nõustusid kongressi mõlemad kojad täiendava 25 miljardi dollari lisamisega Valge Maja esitatud eelnõule.
Eelnõus on ette nähtud 300 miljoni dollari mahus julgeolekuabi Ukrainale, sealhulgas 75 miljoni eest surmava relvastuse tarnimist. Kokku nelja miljardi dollari suuruses Euroopa julgeolekuabi sisaldab ka 175 miljonit Balti julgeolekuinitsiatiivi raames.
Dokumendis märgitakse, et USA on alates 2018. aastast eraldanud Balti riikidele kokku ligi 500 miljponi dollari väärtuses julgeolekuabi, muuhulgas õhukaitseks, olukorrateadlikkuse tõstmiseks merel, laskemoona soetamiseks, tankitõrje võimekuse suurendamiseks, eriüksuste arendamiseks ning muuks otstarbeks.
"Kongressi hinnangul on Balti regiooni julgeolek oluline NATO julgeoleku seisukohalt ja jõupingutused selle nimel kriitilised, et kindlustada Vene agressiooni jätkuv heidutus ja tugevdada liitlaste julgeolekut," öeldakse eelnõus. Seetõttu toetab kongress tugevalt Balti julgeolekuabi kui osa USA strateegilistest eesmärkidest.
Eesti kaitseministeeriumi saadetud kommentaaris tõdetakse, et Balti julgeoleku initsiatiivi esmakordne väljatoomine eelarves suurendab USA kaitseabi poliitilist nähtavust. Samas rõhutas ministeerium, et tegu ei ole veel lõpliku otsusega ja tuleb ära oodata lõplikud otsused, mistõttu on täpsetest summadest veel vara rääkida. "Ühendriigid eraldavad raha eelkõige piirkondlike võimearenduste tegemiseks, mis tähendab, et meil tuleb koos teiste Balti riikidega ka endal jõuliselt kaitsevõime arendamisse investeerida," märkis ministeeriumi esindaja.
Samas jäi seadusest välja ettepanek sanktsioonide kehtestamiseks seoses Nord Stream 2 gaasijuhtmega ning keeld ameeriklastele osta Vene riigivõlga, teatas uudisteagentuur Interfax.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Bloomberg, WSJ, Interfax, The Hill