Lätis tohib nüüd ka erafirmades neil töökohtadel, kus puututakse kokku kolleegide või klientidega, ametis olla vaid vaktsineeritud inimene. Juhul kui kaitsesüstimiskuur on veel pooleli, tuleb end oma raha eest testida.

Riigi ja omavalitsuse asutustes ja ettevõtteis on nõue veel karmim – neis peavad olema vaktsineeritud kõik, sõltumata sellest, kas parasjagu tehakse tööd kodus või büroos. Vastuseisu oli ja on, kuid nüüd on riigis tekkinud olukord, kus ilma vaktsineerimata on peaaegu võimatu üldse tööd leida.

Vaid napid viis protsenti töötajaist on veel kaitsesüstimata ja neid jääb järjest vähemaks. Töökohtadel tuleb kanda kaitsemaski.

"Valitsuse otsus, millega kehtestati kohapeal töötavaile inimestele vaktsineerimisnõue, on olnud töötajate jaoks väga hea motivaator end kaitsesüstida. Selge, et firmade omanikud ja juhid on soovinud kogu koroonaviiruse ajal hoida võimalikult ohutut töökeskkonda. Ilma valitsuse otsuseta olnuks praegune olukord palju halvem," ütles Läti kaubandus-tööstuskoja esimees Janis Endzinš.

Kuigi täpne arv pole teada, on umbes 60 000 töötajat end siiski vaktsineerimata jätnud. Ettevõtluses võib erinevusi välja tuua lausa majandusharude kaupa. Kohapeal töötamise keeld ei pruugi alati päädida töölepingu lõpetamisega, kui firmale saab kasuks olla nii, et kellegagi kokku ei puutu.

"On valdkondi, kus on vaktsineeritud 99 protsenti töötajaist – rahandus- ja kindlustussektor, majutus ja toitlustus ning mõned veel. Valdkonnad, mida vaatame praegu päris suure murega, on veondus, laomajandus ja ehitus," lausus Endzinš.

Eriolukord võib Lätis lõppeda 11. jaanuaril, kuid vaktsineerimisnõuded töökohtadel jäävad, kinnitas peaminister Krišjanis Karinš. Ühtlasi soovitab ta kõikjal kanda vaid tugevama kaitsega maske.

"Minu soovitus kõigile on kasutada meditsiinilisi maske või selliseid FFP 2 respiraatoreid. Kõik uuringud näitavad, et need maskid kaitsevad palju paremini," lausus Karinš.

Skeptikud hoiatavad, et nüüd võib osa tööealisi suunduda jälle välismaale ja kasvada viimasel ajal vähenenud varimajanduse osakaal. Teisalt on aga ka kõik koroonaaegsed toetused seotud maksude tasumisega ja ebaturvalise keskkonnaga ei soovi riskida teistegi riikide firmad.