Koroonapandeemia tõttu kuuluvad kaitsemaskid, respiraatorid ja desinfitseerimisvahendid juba mõnda aega meie igapäevaellu ning vahendeid saab osta peaaegu igast jaekauplusest. Kuid meenutagem, et 2020. aasta märtsikuu lõpus ei jagunud ka isikukaitsevahendeid haiglates ning riik korraldas nende hankimiseks koguni otselende Hiina.

Taoline olukord pani teadlased uurima olukorda laiemalt ning mullu ETAg-i RITA programmi käigus algatatud uurimisprojekt "Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis (VARUST)" analüüsis pandeemia ajal tootmise ja varudega seotud probleeme Eestis.

Täiuslik torm

Isikukaitsevahendid (IKV-d) on inimeste tervise või ohutuse kaitseks mõeldud vahendid, mis jagatakse meditsiinilisteks (näiteks kirurgilised maskid, kirurgilised kitlid, kaitseülikonnad ja kirurgilised kindad) ning mittemeditsiinilisteks tarvikuteks, mille hulka kuuluvad lisaks silmade, näo või hingamisteede kaitsmisele ka pea-, kuulmis-, jalgade- ja kehakaitsed.

Tervishoiuasutusete varud ammendusid 2020. aasta märtsis tekkinud hädaolukorras kiiresti, sest samade varude peale hakati konkureerima ka muude ettevõtetega ja esmakordselt ka eraisikutega.

Puhkes täiuslik torm, milles kohtusid nii nõudlus- kui ka pakkumisšokk. Korraga vajati üle terve maailma IKV-sid, mida ei suudetud piisavalt kiiresti toota. Suure nõudluse tõttu kehtestasid osad riigid IKV-de ekspordipiiranguid ja isegi siseriiklikud asutused olid sunnitud teineteist üle pakkuma, mis tõstis IKV-de hindu oluliselt.

Tuleb tõdeda, et olukord on võrreldes pandeemia hakuga kardinaalselt muutunud. Kordades on tõusnud isikukaitsevahendite nõudlus nii tervishoiuasutustes kui ka tavatarbijate puhul, kuid paranenud on ka pakkumine.

Kahjuks kipuvad pandeemiad ja nendega seotud hädad korduma. IKV-de tarneahelad reageerisid samuti visalt ka näiteks 2009. aastal puhkenud H1N1 gripipandeemiale, kuid võrreldes COVID-19 pandeemiaga, kus 2020. a alguses maskide ja respiraatorite nõudlus ja hind mitmekordistus, oli globaalse nõudluse kasv oluliselt väiksem.

Meditsiinitarvikute turul domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid, mille tootmisüksused ja tarneahela lülid paiknevad üle maailma, sh ka keeruliste meditsiinitarvikute komponente toodetakse Kagu-Aasias, kuigi nende kokkupanek toimub tihti lääneriikides.

Lihtsamaid IKV-sid (nt maske), mille puhul suurim konkurentsieelis on võimalikult odav hind, toodetakse põhiliselt Kagu-Aasia riikides ja eriti Hiinas. Hinnanguliselt pool maailma kaitsemaskidest valmistatakse Hiinas, mistõttu ka 2019. aasta lõpus probleemid IKV-de tootmise ja tarneahelatega algasidki suurimast tootjast ehk Hiinast, kus karantiini kehtestamine ja piirangud seiskasid tootmise ning tekitasid teiselt poolt globaalse pakkumise defitsiidi.

Eesti asus ise tootma

Rohkem kui pool Eestisse imporditud IKV-dest tuleb Kagu-Aasiast, kuigi osa saabub siia ka Saksamaalt, Türgist ja Leedust. Hädaolukorras vajalikke IKV-sid toodetakse Eestis piiratud valikus ning tootmine ei kata Eesti vajadusi. Eesti IKV-de tootmisvõimekuse hindamine on keeruline, sest IKV-de väliskaubanduse ja tootmise statistika on seni olnud üsna piiratud ja teatud IKV-de osas hakati seda koguma alles pandeemia ajal.

Näiteks maskide tootmise kohta pole enne 2020. aastat andmeid avaldatud. 2020. aastal toodeti Eestis hinnangulisel 0,7 miljonit kaitsemaski ning ligikaudu 4,5 miljonit filtreerivat näokatet ja muud maski, mis olukorras, kus kõik elanikud igapäevaselt neid pikema ajaperioodi jooksul vajavad, ei kata ilmselgelt Eesti siseriiklikku vajadust.

Muude IKV-de (nt kirurgiliste rõivaste, kirurgiliste kinnaste, kaitseprillide) puhul kasvasid 2020. aastal oluliselt nii import kui ka eksport. Eesti tootmisvõimekus on olematu kaitseprillide ja kirurgiliste kinnaste puhul.

Pandeemia viis samas ka nende hindade kasvuni. Näiteks kasvasid 2020. aastal kaitseprillide hinnad 2,5 korda, kaitsekitlite hinnad 1,9 korda, kirurgiliste kinnaste hinnad 1,7 korda ning plastist kaitsekitlite ja -kinnaste hinnad 1,3 korda võrreldes 2019. aastaga.

Kuigi statistika on piiratud, on väliskaubanduse andmetest näha, et alates 2020. aastast on oluliselt suurenenud Eesti päritolu toodete eksport, mis viitab tootmise kiirele käivitamisele. Kui 2020. aasta IKV-de saldo oli negatiivne ehk neid veeti rohkem sisse kui välja, siis 2021. aasta esimese poolaasta jooksul viidi kaitsevisiire ja kirurgilisi makse Eestist välja rohkem kui sisse toodi.

Tootmise hetkeseisust ülevaate saamist ja isevarustatuse hindamist raskendab killustatus. IKV-sid toodetakse väga eriilmelistes ettevõtetes (nt plasti, tekstiilitööstusettevõtetes) ning tihti pole see tootmine nende põhitegevus. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel valmis siiski hädaolukorras nimekiri IKV-de ja desinfitseerimisvahendite tootjatest, kuid seda on vaja ajakohasena hoida.

Sõltuvussuhetest välja

OECD hinnangul erinevate riikide võimekus tootmismahtusid suurendada ning globaliseerunud tarneahelad aitasid kaasa IKV-de globaalse nõudluse leevendamisele paari kuu jooksul, näidates, et ainult kodumaisele tootmisele üles ehitatud majandussüsteemid ei pruugi tähendada suuremat varustusvõimekust.

Probleemid tekivad tarneahelate katkestuse korral, mil kodumaine tootmine võib muutuda ülioluliseks. Kuna üldjuhul on hangetes otsustav IKV-de hind, on Eesti ettevõtetel raske konkureerida Aasia tootjate madalate hindadega ning suurte tootmismahtudega. Samal ajal on kohalike ettevõtete eeliseks suutlikkus tagada parem tarnekindlus ja seda tuleks hangetes hinnata ja arvestada.

Kuna Eesti kui Euroopa Liidu liikme tegevus lähtub EL-i ühisest kaubandus- ja konkurentsipoliitikast, siis riigi võimalused kodumaist tootmist otse toetada on piiratud. Otsesteks poliitilisteks meetmeteks, mida riigid tüüpiliselt rakendavad teatud tootmise soodustamiseks, on ekspordi piirangud, impordimaksud, toetused, mis tekitavad teisalt turumoonutusi ja on vastuolus ühise EL-i turu- ja kaubanduspoliitikaga.

EL ise ei istu samuti käed rüpes ning COVID-19 pandeemia ajendas astuma selgeid samme varustuskindluse parandamiseks. Näiteks tehti IKV-sid puudutavad Euroopa standardid vabalt kättesaadavaks, lubati ajutiselt kasutada standarditele mittevastavaid IKV-sid ja lihtsustati hankeid.

Pandeemia alguses kehtestati ka meetmeid nagu IKV-de ja vaktsiinide ekspordiks ekspordiloa taotlemine, imporditollimaksu- ja käibemaksuvabastus teatud kaupadele, tollitariifide muutused.

Euroopa Liidu tasandil pikaajalistes meetmetes on põhiline rõhk kaupade ja teabe vaba liikumise tagamisel liidu enda siseturul, standardite ühtlustamisel, koostöö ja partnerluste soosimisel, toimepidevuse riskide hindamisel, elutähtsate teenuste osutajate määratlemisel.

COVID-19 mõjul hinnati ka EL-i tehnoloogia ja tööstusalaseid strateegilisi sõltuvusi julgeoleku, ohutuse, tervishoiu, rohe- ja digitaalse pöörde valdkondades. Pole ka üllatav, et tervishoiu valdkonnas näitas analüüs strateegilist sõltuvust Hiinast ja teistest Kagu-Aasia riikidest COVID-iga seotud IKV-de (nt maskid, kindad) kui ka ravimite toimeainete osas.

Oluline on info

Hädaolukordadeks riiklike varude hoidmisel on võtmeküsimused varude koosseis, maht, paiknemine, ladustamine, jaotamine ja uuendamine. IKV-de varud on mõnes mõttes erilised, sest neid hoiavad oma igapäevaseks tegevuseks väga erinevad osapooled – alates maaletoojatest ja haiglatest kuni kaitseväeni.

Seetõttu tuleb hoolitseda info liikumise ja varude ajakohasuse eest, sest IKV-del on säilivusaeg ning varusid tuleb uuendada. Seetõttu pole ka mõistlik, et riik hoiaks tohutuid IKV-de varusid. Siin on vajalik koostöö tootjate ja hulgifirmadega, kes vastavate lepingute alusel ja tasu eest hoiaksid suuremaid varusid.

COVID-19 pandeemia sundis uue pilguga vaatama varustuskindlusele, et parandada Eesti võimet reageerida teistelegi hädaolukordadele. 1. juulil 2021 asutati riigile kuuluv AS Eesti Varude Keskus, mis võttis üle ka erinevate riiklike varude planeerimise ja haldamise.

Taavi Kiisk on Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli nooremteadur, Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor, Elmar Orro Eesti Konjunktuuriinstituudi teadustöötaja ja dr Anne Põder Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli teadur.

Ülevaade valmis Eesti Teadusagentuuri ja Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatava programmi RITA1/02-143 projekti "Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis (VARUST)" raames, mille käigus analüüsitakse toidu, esmatarbekaupade, IKV-de ja vee tarneahelaid ja varustuskindlust Eestis ning varustustõrgete vähendamise võimalusi.