Soome riigikaitse alus on aastakümneid olnud iseseisev kaitsevõime ning üldine ajateenistus. Lisaks sellele on aga alates 2004. aastast Soome kaitsepoliitilises aruandes olnud kirjas niinimetatud NATO optsioon ehk võimalus astuda soovi korral NATO liikmeks. Sellest ajast peale on Soome osalenud ka NATTO juhitud rahvusvahelistes operatsioonides.

Kuid miks ometi ei astuta lõpuks otsustavat sammu, vaid seistakse lõputult lahtise ukse ees, mis võib ühel hetkel ka sulguda?

"Soome suhet NATO-ga tasub vaadelda osana laiemast eesmärgist. Soome on ehitanud rahvusvahelist võrgustikku, mis pakub võimalikke partnereid sõltumata võimaliku kriisi iseloomust. Pole soovitud end aheldada selle külge, et ainuüksi NATO oleks vastus Soome turvalisust puudutavatele küsimustele," lausus Soome välispoliitilise instituudi juhtivteadur Charly Salonius-Pasternak.

Salonius-Pasternaki sõnul peavad Soome poliitikud olema valvel ja teadlikud sellest, millal NATO optsiooni kasutamise aeg kätte jõuab. Paremtsentristliku Koonderakonna taustaga analüütik Risto J. Penttilä raputas Soomet läinud nädalal hinnanguga, et see hetk võib koita juba mõne kuuga, kui olukord Ukrainas teravneb.

"NATO peab siis tõestama, et lääs on ühtne ja tugev ning selles olukorras esitatakse Soomele küsimus: "Kas olete meiega või mitte?" Situatsioon on palju tõsisem kui Soomes mõistetakse ning võib viia selleni, et veebruaris või märtsis peame USA-ga otseläbirääkimisi NATO liikmesuse üle," ütles Penttilä.

Salonius-Pasternak ei kiirusta sellele prognoosile alla kirjutama. Küll aga ütles ta, et kui üldse leidub maailmast riike, mille jaoks oleks NATO liikmeks saamine käkitegu, siis on need Soome ja Rootsi. Peale selle on Soomel USA silmis eristaatus.

"Kui vaadata kas või viimast kümnendit, kuigi see areng sai alguse juba 1990-ndate algul, siis USA on olnud valmis toetama Soome riigikaitset müües sellist sooritusvõimet, mida pole müüdud peaaegu ühelegi NATO liikmesriigile. Nii et selle põhjal võib küll öelda, et Soome ja USA kaitsekoostöö on eriline," lausus Salonius-Pasternak.

Hiljuti avalikustatud hävitajahange aina süvendab seda koostööd.

"Valitsus on otsustanud hankida Soome järgmiste mitmeotstarbeliste hävitajatena Lockheed Martini F-35e. Hange sisaldab 64 lennumasinat, meie vajadustele kohaldatud relvastuse ning muid vajalikke süsteeme," teatas toona Soome kaitseminister Antti Kaikkonen (Keskpartei).

Tegelikult on Soome NATO-ga integreerumisega jõudnud juba nii kaugele, et on sisuliselt NATO liige seda juriidiliselt olemata. Kusjuures osalt on sellise olukorrani viinud seesama 2004. aastal kaitsepoliitilisse aruandesse kirjutatud võimalus NATOga liituda.

"Kaitsevägi peab hoolitsema selle eest, et kui Soomes ühel päeval otsustatakse NATO-ga liituda, pole selleks praktilisi takistusi. Sellepärast me teemegi kaitsekoostööd, korraldame ühisõppusi ning tagame, et erinevad relvasüsteemid sobivad kokku lääneriikide armeedega," lausus Soome kaitseväe juhataja Timo Kivinen.

Soome ei lase käsi rüppe ka iseseisva kaitsevõime arendamise suhtes. Järgmine suur uuendus puudutab ajateenistusse kutsumist.

Ajateenistusreformi välja töötav komitee käis novembris välja ettepaneku, et tulevikus kutsutaks ajateenistusse kõik noored mehed ja naised, ainult et naistele antaks võimalus asendada ajateenistus tsiviilteenistusega.

Kaitseministri sõnul on ettepanekul Soome parlamendis laiapõhjaline tugi ning sellega liigutakse edasi.