"Peaministriga suhtlesin tõesti pärast seda, kui ta oli juba professor Toivo Maimetsale ettepaneku teinud ja professor Irja Lutsarile [nõukoja juhi ametist vabastamisest] teada andnud," ütles Kiik usutluses ERR-ile.

Küll aga oli peaministri soovist teha teadusnõukojas muudatusi varem korduvalt juttu, kuna oli ka teada, et professor Andres Merits on teadusnõukojast lahkumas ja seetõttu on talle vaja asendaja leida, lisas Kiik. "Aga see konkreetne ettepanek professor Maimetsale oli peaministri initsiatiiv ja sel teemal suhtlesime temaga pärast seda," tõdes minister.

Küsimusele, kas ta näeks teadusnõukojas rohkem ka teiste erialade esindajaid kui ainult meditsiini ja viroloogia asjatundjaid, vastas Kiik, et tema eelistaks kitsamat spetsialiseerumist.

"Ma pigem olen seisukohal, et kui me tahame, et Covid-19 teadusnõukoda omaks head ülevaadet ja infot tervisevaldkonnast, viroloogiast, immuniseerimisest, siis meil pole võimalik teadusnõukoda väga laiaks ajada," rääkis tervise- ja tööminister.

"Ehk teadusnõukoda ei saa anda nõu, kõigis maailmaküsimustes – on see majandus, ettevõtlus, kultuurielu, muu taoline. Teadusnõukoja fookus on siiski olnud Covid-19 tõrje. Selleks, et tegeleda majandusküsimuste, ettevõtluse, kultuurielu küsimustega, on meil eraldi nii ministeeriumid, erinevad ekspertrühmad, erinevad komisjonid ja ma arvan, et nii on ka mõistlik," leidis Kiik.

Tervise- ja tööminister kaitses ka Eesti senist poliitikat jätta vaktsineerimine vabatahtlikuks ning mitte kehtestada ka väga jõulisi piiranguid, erinedes sellega Lätist ja Leedust.

"Eks see peamine erinevus tõesti on, kui võrrelda Eestit teiste Balti riikidega. Me oleme olnud nii piirangute mõttes leebemad kui ka nüüd vaktsineerimise puhul selgelt inimeste valikuvabadus austavamad. Loomulikult on mõistlik ja terviseteadlik teha vaktsineerimise otsus, aga me pole läinud sundvaktsineerimise teed," rääkis Kiik.

Samas ei nõustunud ta väitega, et omikroni tüve levikuga võib Eesti sattuda raskemasse olukorda kui Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani, kus vaktsineerituse tase on meist kõrgem.

"Oluline on üldine kaitstuse tase ühiskonnas. Kui me vaatame näiteks vaktsineeritud ja läbipõdenute hulka, siis riskirühmadest eakate seas on üle 90 protsendi juba esmase kaitse saanud. Kui vaatame tõhustusdooside arvu, siis siin oleme tegelikult elaniku kohta hetkel Lätist ja Leedust eespool, Põhjamaadega suhteliselt võrdsel tasemel, kui räägime Soomest, Rootsist, kuigi Taani on siin tõesti olnud kiirem oluliselt," ütles Kiik. "Ehk ühiskonna valmisolek või kaitsetase on tegelikult suhteliselt sarnane."

Oluline on nüüd inimeste enda vastutustundlik käitumine, teadlik suhtumine sellesse, et pandeemia pole läbi.

Kiige sõnul ei tohiks ka ülinakkava omikroni tüve levik kaasa tuua suurt suremust.

"Kui me vaatame omikroni tüve levikut ja vaatame ka erinevaid laineid, siis me näeme, et vaktsineerimisega hõlmatus on väga oluliselt aidanud suremust vähendada," rääkis minister. "Näiteks võrreldes kolmandat lainet teise lainega, siis näeme, et kolmandas laines võisid nakatumise numbrid olla küll sama kõrged, kohati isegi kõrgemal, aga haiglaravi koormus ja suremus oli väiksem kui teises laines ja seda just tänu vaktsineerimisele," tõdes ta.

"Valmistudes neljandaks, omikroni laineks, siis me näeme, et omikroni tüvi ei põhjusta nendes riikides, kus on piisavalt vaktsineerituid, nii kõrget haiglakoormust," ütles Kiik.

"Aga oluline on ka kõigi teiste nakkusohutuse reeglite täitmine ehk hajutamine, haigena koju jäämine, aktiivne testimine, koolides ja haridusasutustes kiirtestimisega jätkamine, haiglate toetamine vajalike ravimite, isikukaitsevahendite ja muude meditsiiniseadmetega ning personali tasustamisega," lisas ta.

"Mina arvan, et järgmine laine tuleb oma ulatuselt – kui me räägime haiglaravikoormusest ja suremusest – pigem tagasihoidlikum kui senised. Aga loomulikult selle eelduseks on, et Eesti elanikud jätkuvalt teevad aktiivselt tõhustusdoose ja täidavad kõiki muid nakkusohutusreegleid," ütles minister.

Seetõttu ei ole valitsuselt oodata ka uusi piiranguid, andis tervise- ja tööminister mõista.

Küsimusele terviseameti uue juhi valimisest ütles Kiik, et ei kavatse meedia kaudu personalipoliitikat teha. "Terviseamet on tegelikult läbi selle kriisi karastunud, tugevnenud, siia on tulnud juurde inimesi nii tervisesektorist kui ka ministeeriumi kaudu. Ja mul on küll kindlustunne, et terviseamet on ka praegu, neljandaks laineks valmis," rääkis minister.