Kui ma küsin endalt, mis mul 2021 aastal tegemata jäi, siis esimesena tuleb pähe kirjutamata artikkel pealkirjaga "Peatage Irja Lutsar!" Kui pea kaks aastat on lugupeetud professor juhtinud teadusnõukoda ja selle aja jooksul aru saanud, et tegelikult siiski on hea ja vajalik maske kanda, võiks ju kergendatult hingata ja öelda: hää, et niigi läits!

Oleme vist Irja Lutsariga ülikoolis käinud kümneaastase vahega ja seega peaks meie alusharidus meditsiinis olema enam-vähem sarnane. Ometi juhtus nõnda, et kui 2020. aastal jõudis koroonaviirus Eestisse, siis mina, teaduskraadita endokrinoloog teadsin, et mask kaitseb inimesi piisknakkuse ehk viiruse leviku eest. Lutsar aga eitas seda pikalt, põhjendades seda liiga väheste avaldatud teadusuuringutega.

No tule, taevas, appi, maski ja steriilsuse vajalikkuse kirurgias tõestas juba baltisaksa kirurg ja aseptika rajaja Ernst Gustav Benjamin von Bergmann (16. detsember 1836 Riia – 25. märts 1907 Wiesbaden).

Bergmann õppis aastatel 1854–1859 Tartu Ülikoolis ja oli samas eradotsent, dotsent, professor, kirurgiakateedri juhataja ja  esimene kirurgiakliiniku juhataja. Ta oli üks esimesi aseptika rakendajaid haavaravis, hakates steriliseerima kirurgiainstrumente. Tema uurimistöö pani aluse leprosooriumide avamisele. Ta tegeles aastaid pahaloomuliste kasvajatega ja jättis arstiteadusse kaks omanimelist mõistet: Bergmanni sündroom ja Bergmanni meetod.

Ignaz Philipp Semmelweis (1818- 1865) oli ungari arst, kes tõestas, et lapsevoodipalavik on nakkav ning et sellesse haigestumist saab drastiliselt vähendada, kui arstid ja muu meditsiinipersonal enne patsiendiga kokkupuutumist käsi pesevad. Ta avastas selle 1847. aastal Viini hospidali sünnitusosakonna juhatajana. Semmelweisi hakati kutsuma emade päästjaks.

Arstiteadlane Jan Mikulicz-Radecki (1850-1905) teatas uuringute põhjal juba 19. sajandil maskide kandmise kasulikkusest. Kõike seda õpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas meditsiini ajaloo kursusel suurepärane dotsent Vahula.

Pikalt enne, kui meie ettevõte Magnum esimesena maskid Eestisse tõi, rääkisin oma arstidest kursusevendadega ja kõik nad olid nõus, et ainult mask aitab meid (siis polnud veel vaktsiinid kliiniliste katsetustenigi jõudnud). Samal ajal mõistsin, et nad ei taha valjuhäälselt teadusnõukoja vastu minna ja maske soovitada, sest see võib paista avalikkuses Magnumi ärihuvide edendamisena. Leppisin sellega vaikides, aga tõime omal algatusel sellele vaatamata mitu lennukitäit kaitsemaske Eestisse.

Siis jõudis kätte suvi ja teadusnõukoda teatas, et lapsed pole nakkuse levitamises kellelegi oht ja kiirtestid on saatanast, valed ja kasutud. Nüüdseks oleme sealmaal, et ilma kiirtestimata lapsed koolis käia ei saa ja ka viieaastaseid peame vaktsineerima.

Veel jäi kirjutamata artikkel "Eesti apteekides ei või apteeker vaktsineerida". Ometi võivad seda Leedu ja Läti apteekrid. Kui erilised me siin Eestis oleme, et ei luba meditsiinilise kõrgharidusega apteekritel lihtsat lihasesisest süsti teha?

Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas ei õpetatud meile seda pikemalt kui 30 minutit üldkirurgia loengus. Praegu räägitakse 36 akadeemilise tunni pikkusest koolitusest, et saada diplom immuniseerimiseks. Aga isegi selle kursuse läbinud farmatseut ei või teid Eestis vaktsineerida, samal ajal kui apteekide vaktsineerimisajad on triiki täis.

Apteekides lubatakse vaktsineerida vaid haiglatest ja perearstipraksistest laenatud õdedel. Nad teevad oma tööd väga hästi ja kõik on rahul, et ka pärast kella viit ja nädalavahetusel saab süsti kätte. Aga neid on vähe ja nad on ületöötanud.

Miks ei lase Eesti tervishoid professionaalse haridusega spetsialiste aste allapoole, lihtsamaid protseduure tegema? Miks perearst Madis Veskimägi ei või teha röntgenülesvõtteid oma praksises, vaid peab haiged saatma Pärnu haiglasse? Miks apteeker ei või vaktsineerida apteegis? Kas PERH-i erakorralise meditsiini osakonnas on ikka otstarbekas ravida nohu, kui tuua meelevaldne paralleel?

Kirjutamata jäi veel artikkel "Eesti, joondu Iisraeli järgi!" Me mõlemad oleme ühel või teisel moel piiririigid. Vaadake palun: Iisrael teeb juba neljanda tõhustusdoosi kampaaniat. Ärme hakka jälle looma mõttetuid bürokraatlikke piiranguid järgmistele tõhustusdoosi ringidele ja peagi saabuvatele koroonaravimitele.