Laanet: Taani hävitajad ja fregatt on jõuline heidutussõnum Venemaale

Kaitseminister Kalle Laanet (RE) ütles, et Taani otsus tuua Balti riikidesse mereväe fregatt ja neli F-16 hävitajat on jõuline heidutussõnum Venemaale ja näitab NATO ühtsust. Laaneti sõnul käivad praegu läbirääkimised ka võimaliku NATO väekontingendi suurendamiseks.
Kuidas kommenteerite Taani otsust tuua Balti riikidesse mereväe fregatt ja neli F-16 hävitajat?
Taani juba detsembrikuus ütles, et nad on valmis panustama rohkem Balti regiooni julgeolekusse ja sellest tulenevalt on nad jõudnud otsusteni.
Kus hävitajad paiknema hakkavad?
F-16 hävitajad lähevad Leetu, Šiauliaisse ja fregatt tuleb Läänemerele kolmeks kuuks, selleks et kasvatada heidutusvõimet meie piirkonnas.
Šiauliais on juba praegu kaheksa Taani hävitajat ees, kes on seal tavapärase NATO õhuturbemissiooni raames. Siis hakkab Šiauliaist opereerima 12 Taani hävitajat. Kui pikaks ajaks täiendavad hävitajad sinna jäävad?
Mul puudub praegu informatsioon, kui pikaks ajaks nad jätavad hävitajad Šiauliaisse, aga ma usun, et vähemalt Taani rotatsiooni lõpuni. Ja kõik sõltub ju sellest, milline see julgeolekuolukord saab olema üldse lähikuudel. Eks need otsused, kõik sellest tulenevad, ka vastu võetakse.
Kui palju see taanlaste samm Balti riikide julgeolekule juurde annab?
See on ääretult jõuline heidutussõnum Venemaale, mis näitab, et me oleme ühtsed. See näitab, et Lääs on ühtne. Erinevad riigid võimestavad oma julgeolekut ja läbi selle ka oma naabrite julgeolekut. Kui Venemaa põhieesmärk on lõhestada liitlassuhteid, siis see, mida on teinud täna Taani oma otsustega, näitab seda, et tegelikkuses on suund sellele, et liitlassuhted tugevnevad.
Kas mõni teine NATO riik võib lähiajal tulla välja sarnase plaaniga panustada Balti riikide julgeolekusse?
Meil käivad erinevad läbirääkimised ka EFP (Enhanced Forward Presence) raames erinevate riikidega, kuidas võimestada just nimelt kohalolekuga heidutusvaadet. Täna ei ole ühtegi lõppjärgus otsust ja tulemust ette näidata, aga meil käivad mitmed läbirääkimised, just nimelt EFP raames.
Kas see tähendab seda, et läbirääkimised käivad ka liitlaste väekontingendi suurendamiseks Balti riikides?
Need läbirääkimised hõlmavad kõiki liine, nii väekontingendi kasvatamist kui ka erinevate osiste kasvatamist ja ka teatud võimete kohale toomist. Nendest asjadest saab rääkida siis, kui me oleme jõudnud tulemuseni. Poolikut protsessi ei ole mõtet praegusel hetkel kajastada.
Milline on ikkagi praegu Ameerika Ühendriikide meelsus ja pühendumus Balti riikide julgeolekule? Kas peate võimalikuks kompromissi Venemaaga Balti riikide julgeolekuküsimustes?
Mina olen seisukohal, et NATO on ühtne, Ameerika Ühendriigid on üks NATO olulisemaid riike, samamoodi Eesti ja teised Balti riigid. Ja senikaua kuni NATO on ühtne, siis selliseid ettepanekuid ei ole minu seisukohalt üldse võimalik arutada. Need on täiesti vastuvõetamatut ettepanekud.
Ometi neid ettepanekuid mingis vormis praegu arutatakse.
Tegelikult ju me ei tea täpselt, mida kinniste uste taga arutatakse. Tegemist on erinevate infooperatsioonidega, mida Vene pool üritab avalikkusesse tuua, et kui edukad nad on läbirääkimistel ja milliseid samme nad oma positsioonide kaitseks on saavutanud. Reaalsus on hoopis teine.
Ja see reaalsus on, et Ameerika Ühendriigid on pühendunud Balti riikide kaitsele?
Mina olen küll selles täiesti veendunud.
Mida ootate kolmapäeval toimuvalt NATO-Venemaa nõukogult?
Ma ootan seda, et NATO liikmesriikide suursaadikud on väga selgelt ühel seisukohal, kui nad ütlevad, et NATO kollektiivkaitse 360 kraadi on jätkuvalt see väärtus, mida kaitstakse NATO liikmesriikide poolt ja seal ei ole kahtepidi arvamust. Ehk kõik liikmesriigid ja samamoodi ka liikmesriikide naabruses olevad riigid, kus on vaja, on kaitstud.
Venemaa on toonud suure väekoondise Ukraina piiri taha. Kas sellises olukorras on üldse võimalik midagi Lääne poolt teha, et pinge Venemaaga leeveneks?
Saab teha seda, et NATO kui sõjaline organisatsioon on oma olemuselt tõsiseltvõetav. See tähendab seda, et juhul, kui NATO liikmesriigid ja NATO on otsustanud, et viiakse ellu mingil ajahetkel teatud sõjalisi tegevusi, siis seda usutakse. Usutavus on võtmesõna.
Toimetaja: Aleksander Krjukov