Taani suursaadik Balti julgeoleku tugevdamisest: vastame Venemaa tegevusele

Foto: Mil.ee

Taani tegi NATO-le ettepaneku saata Balti piirkonda julgeolekut tugevdama 160 sõduriga mereväe fregatt ja neli F-16 hävitajat. Taani suursaadiku Kristina Miskowiak Beckvardi sõnul on tegemist vastusega Venemaa sõjaväelaste koondamisele Ukraina piiri ääres.

Taani õhuvägi on praegu Balti õhuturbe missioonil Leedus Šiaulias, kuhu plaanitakse saata jaanuari lõpuks täiendavalt neli F-16 hävitajat. Taani mereväe fregatt saabuks Läänemerele jaanuari keskel kolmeks kuuks.

"NATO võttis toetuse pakkumise vastu positiivselt. Taani parlamendis on väga tugev toetus Taani panusele Balti merel. Me oleme korduvalt näinud sellel teemal ühtsust ja see on loomulikult selle tõttu, et see puudutab ka meie enda julgeolekut ja piirkonda," ütles Taani suursaadik Eestis Kristina Miskowiak Beckvard "Aktuaalsele kaamerale".

Suursaadiku sõnul on samm vajalik NATO ühtsuse näitamiseks, vastukaaluks Venemaa agressiivsele tegevusele piiri lähedal.

"Me oleme näinud Venemaa agressiivset ja ähvardavat käitumist nii praegu kui ka Krimmi piirkonnas 2014. aastast alates, seega me tugevdame enda kaitset. Me vastame Venemaa tegevusele. On loomulik, et Taani, kes on huvitatud oma julgeolekust Läänemerel, meie piirkonnas, panustab ka praegu," rääkis suursaadik.

Kaitseministri Kalle Laaneti sõnul on Taani ettepanek jõuline heidutussõnum Venemaale. Kuigi Venemaa eesmärk on liitlassuhete lõhestamine, siis Taani otsus näitab tugevnevaid liitlassuhteid, ütles Laanet.

"Venemaa peab aru saama, et NATO ja ka regionaalsed liitlased on valmis juhul, kui nad otsustavad rünnata Baltimaid, kaitsma, on valmis olema solidaarsed. Eks ta siseriiklikult kindlasti üritab seda kommunikeerida kui provokatsiooni, aga mis tal üle jääb. Ta peab ju siseriiklikult täpselt samamoodi sõnumeid andma, sest ta ju on varasemalt öelnud, et Venemaal on oht, et NATO võib neid rünnata. Aga see on ju naljanumber.".

Laaneti sõnul käivad praegu NATO-s põhjalikud läbirääkimised NATO idatiiva julgeoleku võimestamise osas. Kas ka mõni teine NATO riik võiks lähiajal oma vägesid Balti riikidesse koondada, ei ole veel teada.

"NATO laua ümber me tõesti just arutasime, kuidas seda oleks võimalik teha, mida ma täna hetkel loomulikult avalikult öelda ei saa, sest see on läbirääkimiste faas," ütles Laanet.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: