Luik rääkis ERR-ile, et Venemaa delegatsioon andis kohtumisel ülevaate etteheidetest, mis neil NATO-le on ning NATO riigid tutvustasid omakorda enda seisukohti.

"NATO-l on põhimõtteliselt ühine arusaamine sellest, et Venemaa peab deeskaleerima ja viima väed Ukraina piiridelt ära, et Venemaa peab viivitamatult asuma Ukraina konflikti reguleerimisele, mis tähendab territooriumite tagasiandmist Ukrainale, samuti Gruusia, Moldova osas. Nii et need põhimõtted on üsnagi selged ja ühemõttelised," selgitas Luik.

"Loomulikult ka Eesti nimel mina rääkisin samad teesid, rõhutasin ka, et Venemaa esitatud lepingu projektid on täiesti sobimatud ja ei saa aluseks olla mingitele läbirääkimistele."

Luige hinnangul oli Vene delegatsioon kohtumiseks põhjalikult ettevalmistunud. Samas pole Venemaa tema sõnul otsustanud oma edasist käitumist - kas jätkata diplomaatilisi kõnelusi NATO-ga või tungida Ukrainasse.

"Homme on muidugi veel üks kohtumine OSCE-s. Ju venelased pärast seda otsustavad, kuidas nad tõlgendavad neid kohtumisi ja kas jätkavad diplomaatilisel teel või lähevad sõja peale, mis on alati olemas väga tõsise riskina," ütles Luik.

Tema sõnul peab Venemaa juba lähiajal otsuse langetama. "On selge, et lõputult ei saa vägesid Ukraina ümber hoida. See muutub keeruliseks juba puhtalt tehniliselt ja ka tänu sellele, et sõdureid ja ohvitsere ei saa lõputult seal põllu peal valmisolekus hoida. Ilmselt lähiajal peab Putin tegema üsnagi selge ja radikaalse otsuse, kas läheb välja sõjalisele konfliktile või jätkab rahumeelset diplomaatilist arutelu. Mis hetkel ta täpselt selle otsuse teeb, on raske ennustada," rääkis Luik.

"Teisest küljest, NATO riigid olid väga selged oma nõudmistes, et Venemaa peab viivitamatult deeskaleerima. Ja ka USA, nagu nad rääkisid sellest kahepoolselt Genfi kohtumisel, väga selgelt ja ühemõtteliselt esinesid nad NATO nõukogus. Selles mõttes valik on nüüd Putini käes."

Luige sõnul ei ole NATO seadnud otsest tingimust, et edasised kõnelused saavad toimuda siis, kui Venemaa liigutab Ukraina piiri äärest väed ära. Pigem peetakse seda osaks diplomaatilisest protsessist.

"Selge on samas see, et dialoog ei saa olla mingil viisil viljakas olukorras, kus väed on seal. Putin peab tegelikult ikkagi selle valiku tegema kõige lähemal ajal. Ma usun, et järgmisel nädal oleme tõenäoliselt juba palju targemad, mis teed Putin läheb," lisas ta.

"Selge on see, ja see sai täna väga selgeks tehtud, et mingisugust nõusolekut avatud uste poliitikast loobumiseks NATO ei anna, mingit nõusolekut Ukraina, Gruusia NATO-sse mittevõtmiseks NATO ei anna. Mingit nõusolekut selleks, et idaeurooplastest saaks mingid teise klassi NATO liikmed, NATO ei anna. Nii et põhimõttelised Venemaa nõudmised, mis sisaldusid nende kahes kuulsas lepinguprojektis, said kõik tagasi lükatud. Kindlasti võtavad venelased ka seda asjaolu arvesse, aga täna minu arvates NATO andis venelastele ikkagi ühtse ja selge signaali, et me seisame kõik koos ja oma põhimõtetest me taganeda ei kavatse ja Venemaa peab selle lihtsalt teatavaks võtma," selgitas Luik.

Vastates küsimusele, kas Eesti peab oma julgeoleku pärast mures olema, ütles Luik, et mures tasub alati olla, kuid sõjalist ohtu Eestile praegu ei ole ning seda garanteerib tema sõnul just NATO liikmesus.