Kolmapäeval toimus NATO ja Venemaa kohtumine, millel arutati viimase detsembris esitatud julgeolekuettepanekuid. Vseviov ütles "Esimeses stuudios", et kohtumisel võtsid sõna kõik liitlased ning eesmärk oli oma sõnumid Venemaale kuuldavaks teha.

Vseviovi sõnul peavad NATO liitlased olema oma poliitikas ja sõnumites võimalikult selged ja ühtsed. "Et liitlaste vahel erimeelsusi pole, me oleme valmis end kaitsma, kollektiivkaitse läheb edasi ja me oleme valmis vastama Venemaa võimalikule eskalatsioonile väga jõuliste meetmetega. Praegu on lootust, et seda võetakse kuulda."

Kantsleri sõnul on NATO pidevalt tegelenud liitlasriikide, sealhulgas Balti riikide julgeoleku tugevdamisega.

"Julgeolekupoliitikas on parem kaagutada pärast muna munemist. Muna munemine toimub, on kogu aeg toimunud. Siin ei ole eriti uudisväärtuslik teadaanne, et Eestis asuvad liitlaste väed. Ja liitlaste väed ei tulnud siia lihtsalt puhkust veetma, nad tulid osalema meie ühises heidutus- ja kaitsehoiakus, kus loomulikult on kriitiline roll ka meie enda võimetel ja vägedel, aga kus mängivad rolli mitmed liitlased Eestis, Lätis, Leedus, meil on õppused, planeerimine ja kõik see. Loomulikult ka kõik plaanid, mida teeme edasiseks. Ütleme nii, et see, mis paistab välja, on jäämäe veepealne osa," rääkis Vseviov.

Tema kinnitusel annavad liitlassuhted Eestile julgeolekukindluse.

"Peamine, mis meile annab kindluse, on meie liitlassuhted ja asjaolu, et meie istume nende samade laudade taga, kus neid otsuseid tehakse. Mitte ükski liitlasriigi diplomaat või riigiametnik, kellega mul on olnud võimalus viimasel ajal kohtuda, ei ole selle suhtes kuidagi sinisilmne või naiivne. Loomulikult, nüansse tajutakse erinevalt, vaatenurgad on erinevad, sellepärast me nii intensiivselt räägimegi, et tuua lauale ja vaatluse alla ka need nüansid, mis pole võib-olla relevantsed ühegi teise vaatenurga alt kui just Balti regiooni nurga alt. Meid kuulatakse, meie muredega arvestatakse, sest mitte keegi ei taha minna ajalukku sellena, kes kuidagi kogemata mingi poliitilise eksituse tulemina Euroopa julgeoleku arhitektuuril kokkuvariseda lasi," rääkis kantsler.

Ta tõdes, et Venemaa püüab pidevalt NATO selgroogu murda. "Kogu aeg proovitakse testida, kus täpselt asub see ühisosa, mis liitlaseid kokku toob. Need testid on siiani kõik läbi kukkunud."

Kui Venemaa sõjavägi peaks nüüd Ukrainasse tungima, on NATO vastus Vseviovi sõnul väga tugev.

"Me muidugi väga loodame, et sellist katastroofiliselt ekslikku valikut kusagil ei langetata, aga need, kes julgeolekupoliitikaga on tegelenud, ka siin Euroopas, on juba aastaid pidanud leppima tõdemusega, et see aeg, kui võis öelda, et ka riigipiire relva jõul ei muudeta meie maailmajaos, on mööda saanud. Ma arvan, et Euroopas pole neid riike, kes elaks enam sellises naiivses usus, et ohud on kuhugi kaugetesse piirkondadesse ära surutud. Mul pole erilisi kõhklusi või kahtlusi, et kui see valik peaks langema, siis lääne vastus saab olema väga kategooriline," ütles ta.

"Loomulikult, kui eskalatsioon peaks toimuma, saab meie vastus olema hoopis teistsugune kui tänane foon. Me taotluslikult ei ütle, mis täpselt. Sest kui jutt on majandussanktsioonidest, siis enne pole mõtet sanktsiooni kehtestamisest üleliia detailselt sellest rääkida, sest sanktsioneeritu võtab muidu tarvitusele kavalad sanktsioonist kõrvalehiilimise meetmed," rääkis Vseviov.