Hääle sõnul maksavad elektrimüüjad muutunud turuolukorras fikseeritud pakettide puhul sisuliselt elektritarbimise eest peale, kuna varasemad riskimaandamise instrumendid enam ei tööta.

Tekkinud hinnavahe tuleb katta elektrimüüja reservide ja omakapitali arvelt, mis Hääle sõnul Eestis veel probleem ei ole.

"Aga nii meie põhjanaabrite juures Soomes kui ka Inglismaal ja mujal Euroopas lähevad elektrimüüjad järjest pankrotti või kinni, sest selline hinna kõikumine ja volatiilsus ei ole normaalne. Nendes tingimustes fikseeritud hindadega ei ole võimalik ainult elektri müüjatel pikalt vastu pidada," rääkis ta.

Summad, mida elektrimüüja peab turule jooksvalt ära maksma ja mille eest tagantjärele tarbijale arve esitab, on Hääle sõnul nelja-viiekordistunud ning ka sellega kaasnevad kulud, mida elektrimüüja ei saa tarbijale edasi kanda.

"Kui siin on üleskutse, et elektritarbija võiks jätta elektrimüüjale elektri maksmata, siis tegelikult tekitatakse olukord, kus elektritootja on erakordselt kõrgete hindade tõttu saanud erakorralise kasumi kätte ja elektrimüüja on see, kes tegelikult siia vahele jääb," rääkis ta.

Hääle sõnul on elektri müüja tehniline osapool, kes teenib sellelt vaid marginaali, mis on ligikaudu 0,2–0,3 eurot megavatt-tunnist. "Seega kui senine 55-eurone megavatt-tunni hind on suurenenud kuu keskmise mõttes isegi 300 euro juurde ja elektrimüüja marginaal on seal 0,2 eurot, siis jätta 300 eurot maksmata ja jätta see väiksema osapoole kanda… sellel mingit loogikat ei ole, see 300 eurot läks ju elektritootjale, mitte elektrimüüjale," rääkis ta.

Fikseeritud pakettidest enne tähtaega lahkujad kaotavad turult usalduse

Alexela müüb elektrit ligikaudu kümnendikule Eesti tarbijatest ning nende portfellist moodustavad fikseeritud hinnaga lepingud veerandi.

Hääle sõnul on probleem ka see, et tarbijad saavad börsihinna odavnedes fikseeritud pakette lühikese etteteatamisega lõpetada. Elektrimüüjale aga fikseeritud pakettide osas garantiid ei ole. "Siin on Eesti eripära, et tarbijal on võimalik sellest tähtajalisest lepingust iga kell ära minna, kui talle see hind enam ei meeldi," rääkis Hääl.

"Leping võiks olla ikkagi selline, et kui keegi soovib fikseeritud hinda, siis kui sõlmib aastase lepingu, ta aasta aega selles lepingus ka on. Vastasel juhul juhtub tegelikult seal enesepettus. Praegu seda trendi turul veel ei ole olnud, aga olen näinud ka, et avaliku elu tegelased ja juhtivad poliitikud on üles kutsunud, et võtke pikale perioodile fikseeritud hind ja võite sellest lepingust väljuda, kui suvel börsihind alla läheb," märkis Hääl.

Hääle sõnul läheb sellise käitumise tulemusena hind kõigi jaoks üles, kuna elektrimüüja peab alati arvestama pikaajalise hinna pakkumisega, kuid klient võib selle aja jooksul lepingu lõpetada. "Järelikult saan ma tegelikult pakkuda kolme kuu hinda, mitte kolme aasta hinda, sest muidu ma ju müün kahjumit," rääkis ta.

"See on selline rehepaplus. Tulemus on tegelikult see, et turul tekibki usaldamatus, et leping ei ole täitmiseks," sõnas Hääl.

Hääle sõnul on häid lahendusi olukorrale vähe ja lühiajalised lahendused on kõik riigi kontrolli all.

"Turu mõttes oleks kõige olulisem siit õppetunnist teha õiged järeldused. Mõelda, mis sai viimasel kümnendil valesti tehtud. Ega hind on üles läinud mingil muul pealsel kui sellel põhjusel, et pakkumist on vähem kui nõudlust. Kogu tähelepanu fookus ja ressurss on vaja panna sinna, et elektri tootmist tuleks juurde. See on ikkagi ainus viis, mis juurprobleemi selles küsimuses lahendab," sõnas ta.