Gruško rääkis, et Moskva tahab kirjalikes vastustes alliansilt kuulda, kuidas ta neid julgeolekugarantiisid rakendab, või kui mitte, siis miks ta seda teha ei saa.

Ta märkis, et siis saab Moskva otsustada enda edasiste sammude üle. Gruško hoiatas, et NATO ei saa lihtsalt noppida Venemaa tehtud ettepanekute nimekirjast endale meelepäraseid.

Kui NATO esitab enda ettepanekud, siis on Gruško sõnul selgem, mis edasi saab.

Venemaa ütleb oma ettepanekutes, et NATO ei tohi korraldada Ukrainas, Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias sõjalist tegevust. Samuti tahab Moskva, et oleks välistatud kesk- ja lühimaarakettide paigutamine piirkondadesse, kust saaks rünnata teiste sihtmärke. Venemaa nõuab ka, et 2008. aasta NATO otsus, mille järgi võib Ukrainast ja Gruusiast saada kunagi alliansi liikmed, tühistataks.

Gruško ütles pärast kolmapäevast kohtumist ka seda, et olukord on väga tõsine ning veel ei ole selge, kuidas erimeelsustest üle saada.

Gruško ütles, et Ukraina ümber olevaid pingeid on võimalik leevendada, kuid NATO peab mõistma, et ohud, mida kujutab endast alliansi liikmete arvu kasv, kaaluvad üles võimalikud edusammud.

Minister ütles, et NATO ja Venemaa arutasid kolmapäeval võimalusi, kuidas ohtlikke olukordi vältida ning et Moskva võtab kasutusele kõik meetmed, et vältida Vene julgeolekuhuvide kahjustamist.

Gruško: Venemaa kasutab julgeoleku tagamiseks sõjalisi vahendeid, kui diplomaatia nurjub

Gruško sõnul kasutab Moskva sõjalisi vahendeid, et neutraliseerida ohud oma julgeolekule, kui poliitilised sammud ebaõnnestuvad.

Minister ütles, et Moskva esitas kohtumisel võimalikud vastumeetmed, mida astuda.