Järgmisel aastal on oodata ka gaasi- ja küttearvete suurenemist, mille fikseeritud pakettide hinnad on muutunud. See omakorda muudab rajatiste ülalpidamise kallimaks ning avaldab lõpuks mõju ka spordihuviliste rahakotile.

SA Tartu Sport juhataja Eve Lill rääkis ERR-ile, et nende asutuste elektri kogukulu oli detsembris umbes 65 000 eurot, ehkki planeeritud oli enam kui kaks korda vähem, 27 000 eurot. Elektrit ostab sihtasutus börsipaketi kaudu.

Lill tõi välja, et kuigi elektrihinna tõus oli oodatav pelgalt külma detsembri tõttu, siis kõige enam šokeeris neid Tähtvere spordipargis lume tootmiseks kulutatud elektri hind, mille eest tuli välja käia 24 000 eurot.

Samas kinnitas Lill, et hoolimata kõrgest elektrihinnast suusarajad tegemata ei jää ning selles osas on linn lubanud abiks olla ning lisaraha leida.

"Elektrikulu puhul ei taha isegi mõelda, mis see maksma võib minna," ei osanud Lill prognoosida, milliseks järgmise aasta lõikes võivad elektrikulud kujuneda.

Lille sõnul oodatakse esmalt ära aasta esimese kvartali kulud ning seejärel otsustatakse, kas ja mida tuleb kulude kokku hoidmiseks ette võtta.

Järgmiseks aastaks on juba eelarvesse juurde lisatud tõusnud fikseeritud gaasihind, mis eeldab 40 000 lisaeurot. Põhiline gaasikulu tuleb Tamme staadioni ja lauluväljaku hoonete kütmisest.

Tartusse valmib märtsis ka riigi abiga ehitatud täispuhutav jalgpallihall. Sarnased hallid ehitatakse riigi abil kõigisse Eesti maakondadesse.

Kuigi pneumohalli köetakse kaugkütte abil, ei osanud Lill prognoosida, kui palju võib maksma minna elekter, mille abil hall püsti püsib.

Fikseeritud elektrihinna pakett päästab halbadest üllatustest

Viljandis, kuhu hall ehitatud on, haldab spordikeskust ja selle juurde kuuluvat täispuhutavat jalgpallihalli linn.

"Ei saa öelda, et mõne hoone kulu oleks olnud oluliselt kõrgem kui planeeritud," sõnas Viljandi haldusameti juhataja Andres Mägi. Ta täpsustas, et linnavalitsuse ülesanne on vaadata elektritarbimist tervikuna ja kuna Viljandi spordikeskus tarbis vaid kolmveerandi plaanitust, ei tulnud ka hinna osas üllatusi.

Viljandi linn on sõlminud fikseeritud hinnaga hankelepingu. "See on ka põhjus, miks meil ei ole nii suuri üllatus kui neil, kellel on ainult börsipakett," ütles Mägi.

Samas tõi Mägi välja, et 2023. aasta lõpuni kehtivas elektri hankelepingus pole arvestatud jalgpallihalli elektritarbimisega ning kui tarbimine osutub väga suureks, tuleb elektrit juurde osta börsihinnaga.

"See hoone on suur elektrienergia tarbija ning seetõttu on see kindlasti suureks koormaks baastarne kehtivale lepingule," selgitas Mägi ja lisas, et esmalt oodatakse ära saabuv kevad ning siis vaadatakse, kuidas edasi toimetada.

Jalgpalli liidu staadionite rentnikud on silmitsi hinnatõusuga

Tallinnas Lillekülas asuvat jalgpallikompleksi, kuhu kuuluvad nii A. Le Coq Arena kui selle kõrval olev harjutusväljak, köetakse maa alt ka talvel, et seal oleks võimalik murul palli mängida. Seda haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL). Kompleksi kuulub veel suur jalgpalli sisehall.

EJL-i Lilleküla jalgpallikompleksi juhataja Targo Kaldoja kinnitas, et energiakulude tõus on neile mõju avaldanud küll. See omakorda mõjutab neid inimesi, kes EJL-iga seotud on.

Kaldoja peab tõenäoliseks, et kõrgete kulude pärast tuleb liidul järgneva aasta jooksul leida kokkuhoiukohti ning seetõttu mõnedest investeeringutest loobuda. Lisaks on nad juba praegu tõstnud A. Le Coq Arena rentnike kommunaalkulusid. Ka jalgpallihalli rendihinnad on tõusnud.

Kaldoja näitlikustas, et möödunud aastal oli rahaline kulu elektrile võrreldes 2020. aastaga pea kaks korda suurem, gaasile koguni pea kolm korda suurem. Samas möönis ta, et osaliselt tuleb silmas pidada ka nende suurenenud tarbimist, mis eeskätt tulenes märtsikuisest Eesti ja Tšehhi vahelisest EM-i valikmängust.

Sarnaselt Tartu Spordi SA-ga kasutab ka Eesti Jalgpalli Liit börsipaketti elektri ostmiseks.