"Kui teha igale pensionärile ühekordne, näiteks 200-eurone makse hinnatõusu leevenduseks, siis veidi üle 300 000 pensionäri puhul on see 60 miljonit. Lastega peresid on pealt 155 000, eeldades veidi suuremaid kulusid energiale, siis hinnaleevendus 300 eurot on 46,5 miljonit," kirjutas Michal Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos.

Michal lisab, et kui keegi tahab seda populismiks nimetada, siis võib seda proovida.

"Kuid see, mis tahes numbritega on kordades lihtsam, kui eeldada lähikuudel sujuvat paberimajandust iga taotlemise menetlemisel. Selle mehhanismi lihtsus küllap võiks olla ka koalitsiooni piire ületav," märkis Michal. "Ning kriitilisel ajal oleks tugev sõnum ühtsusest ühiskonna kõige suuremas riskis olijatega ja lahendusest."

Michal lisas, et mahult pole see ka kuidagi suurem kui tänane toetuste komplekt, kuid viisina palju lihtsam, selgem, kiirem ning asjaajamisel ka halba emotsiooni mitteloov. 

Reformierakondlasest peaminister Kaja Kallas ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis energiakriisi teemal küsimustele vastates, et energiahüvitiste pakkumiseks ei saa lihtsamat lahendust välja töötada andmete puudumise tõttu.

Keskerakond tuli teisipäeval välja uue toetuste paketiga, et kompenseerida kõrgeid energiahindu nii kodutarbijatele kui ka juriidilistele isikutele. Näiteks pakutakse neis ettevõtetele elektri võrgutasu täielikku kompenseerimist ning eratarbijatele ja ettevõtjatele gaasiarvete 50-protsendilist ja eratarbijatele elektriarvete 50-protsendilist kompenseerimist.

"Selleks on vaja lisaeelarvet ja kuu summa, mis ta maksma läheb, on natuke üle 50 miljoni, nii et kolme kuu peale on see suurusjärgus 165–170 miljonit," selgitas Ratas.

Kallas ütles, et mida rohkem antakse raha kõigile, seda vähem saab aidata neid, kes on päriselt hädas. Tema sõnul on tähtis, et toetusi antaks kindla sihitamisega.

"Neis seda sihitatust ei ole. Kui me vaatame Eesti Energia kodutarbijate lepinguid, siis enamik inimesi – üle 237 000 tarbimiskoha – sai arve alla 50 euro. See on 60 protsenti kõikidest kodutarbijatest. Kahel kolmandikul Eesti Energia klientidest on fikseeritud hinnaga lepingud," rääkis peaminister.

Kallase sõnul tuleks esmalt vaadata, kuidas rakenduvad eelmise aasta lõpus vastu võetud toetusmeetmed. Täiendada või muuta tuleks neid tema sõnul siis, kui selgub, et praegu kehtivad meetmed pole piisavad.