"Mida ebastabiilsem on sind ümbritsev poliitiline ja regulatiivne keskkond, seda vähem uusi ja suuri investeeringuid tehakse. Eks energiaettevõtjana ja arendusprojektide investorina on see õudusunenägu, kui kogu aeg ähvardatakse alustalasid, mis meie ümber on, muuta. Nii ei olegi võimalik ühtegi projekti edukalt lõpule viia, kui ümbritsevat keskkonda muudetakse," vastas Hääl saatejuhi küsimusele, mida tähendaks ettevõtja ja Eesti elektrituru jaoks EKRE esimehe Martin Helme ettepanek lahkuda elektribörsilt ja CO2 kvoodisüsteemist.

"Energiamajandus on spetsiifiline valdkond. See on nagu inimese vereringe, seda ei ole mõtet niisama torkida. Süsteemihalduritel on kümneaastased kavad. Nendest plaanidest kinnihoidmine ja keskkonna võimalikult stabiilse hoidmine ja investeeringute jaoks vajaliku keskkonna tagamine ongi kõige olulisem asi üldse, et investeeringud saaksid tekkida," lisas Hääl.

Hääl märkis, et see ei tähenda, et tema hinnangul oleks CO2 süsteemiga kõik hästi: kolme aasta tagused mitmekordselt ekslikud hinnaprognoosid on näidanud, et süsteem on liiga palju manipuleeritav poliitiliste otsuste ja spekulantide poolt ning ei paku vajalikku investeerimiskindlust.

"See süsteem oleks vaja üle vaadata ja teha investorite jaoks usaldusväärseks ja prognoositavaks, et oleks võimalik eelarvetes ja äriplaanides muuta see arvestatavaks. See on vältimatu, kui on soov, et rohepöörde raames roheliste investeeringute maht kasvaks," märkis Hääl.

Isamaa elektrituru reformi kohta, mille järgi saavad inimesed valikuvabaduse osta elektrit börsiväliselt ning riik kompenseerib tootjale CO2 kvoodi hinna, ütles Hääl, et see ei muuda tema hinnangul elektri hinda odavamaks.

"See tähendab, et turul peab olema tootmisvahend, mis börsil ei osale, tegutseb ainult suletud turul, ainult nende tarbijate vajaduste rahuldamisel. See tähendab, et kogu turu maht väheneb või tekib mitu turgu, hinnad nendes erinevates väiksemates turgudes pigem kasvavad," lausus Hääl.

Hääle sõnul tähendab see põhimõttelise küsimuse esitamist: kas soovitakse edasi liikuda turumajanduse suunas või naasta plaanimajandusse.

"Tänasel elektriturul tootmise poole peal on üksikud elemendid turumajandusest, aga täielikult nii ei toimi, nagu vabaturg peaks toimima. Kas eesmärk oleks saada see vabaturg toimima või eesmärk on liikuda plaanimajandusse tagasi ja lõpetada turumajandus. Need on valikud ja on teatud mõttes poliitilised valikud. Mina poliitilisi otsuseid tee, aga mina usun kindlasti turumajandusse rohkem kui plaanimajandusse, olles mõlemal ajastul elanud," lausus Hääl.

Praegused hinnatipud jäävad kuni viieks aastaks

Hääl märkis praeguste kõrgete elektrihindade kohta, et kuivõrd pole näha, et praeguse kõrge hinna juurpõhjus ehk pakkumise ja nõudluse tasakaalu puudumine oleks kadumas, tuleb leppida kõrgete hindadega aastaid.

"Rohepöörde raames suletakse veel võimsusi ja uute suurte tootmisvõimsuste turule tuleku aeg on pikem kui kolm aastat. Ei oleks kuskilt näha, et see jääks detsembri-jaanuari mureks ja saaks paari kuuga mööda. Mina julgeks arvata, et see ei ole kolme, vaid viie aasta teema, kus me näeme talvel selliseid tippe. Ja jäädes börsisüsteemi juurde on loomulikult perioodid, kus näeme madalaid hindu," lausus Hääl.

Hääle sõnul on aga kurb reaalsus see, et nii 2022 ja 2023 on aastad, kus aasta keskmine hind ületab tarbija jaoks 100 euro piiri megavatt-tunni kohta. "Üle 100 euro, see on tänase elatustaseme ja Eesti majanduse jaoks taluvuse piir või isegi natuke seda ületav," nentis ta.