"Soome ei aruta NATO-ga liitumist ega ka plaani seda ka lähiajal teha ... Soome julgeolekupoliitika jääb muutumatuks," ütles Haavisto ajakirjanikele pärast Euroopa Liidu välisministrite kohtumist Prantsusmaal.

Kommenteerides Poola välisministri neljapäeval tehtud hoiatust Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE), et Euroopa on sõjale lähemal kui kunagi varem viimase 30 aasta jooksul, ütles Haavisto, et mõistab survet Ukrainale ja selle naaberriigile Poolale, mis on tingitud nende piiridel kuhjunud julgeolekupingetest.

"Aga ma loodan, et meie ei ole sellises olukorras," ütles Haavisto.

Venemaa on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt 100 000 sõjaväelast ning USA ja teiste lääneriikide hinnangul võib lähiajal Ukrainat rünnata.

Soome ja Rootsi võimalik liitumine NATO-ga tõusis sel nädalal rahvusvahelise arutelu teemaks, kui Vene ja USA ametnikud pidasid Genfis julgeolekupoliitilisi kõnelusi ning pärast toimus ka NATO-Vene nõukogu ning Venemaa ja lääneriikide esindajate kohtumine OSCE-s. USA välisminister Antony Blinken vihjas neljapäeval MSNBC-le antud intervjuus, et Soome soovis NATO-ga liituda pärast seda, kui Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov oli kolmapäeval ajakirjanikele öelnud, et Venemaa peab Soome liitumist NATO-ga "konfrontatsioonivahendiks".

Soome on NATO-ga koostööd teinud alates 1994. aastast ja alliansi laiendatud partnerlusega 2014. aastal pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi. Soome on pikka aega hoidnud ust NATOsse lahti, öeldes, et tal on soovi korral õigus taotleda liitumist. Hinnanguliselt oleks Soome tehniliselt suuteline väga kiiresti NATO-ga liituma, kuid selline samm nõuaks ka kõigi alliansi 30 liikmesriigi nõusolekut.