Kallase sõnul on elektrihindade ja elektrituru stabiliseerimiseks mitu võimalust, üks neist on Euroopa süsinikuturu mehhanismi muutmine.

"Elu on näidanud, et praegune lahendus ei ole parim ning seda tuleb täiustada. Majandusele on mõistetav ja talutav, kui heitkogustega kauplemise süsteemi hinna muutus oleks planeeritavam ehk lineaarsem, mitte nii nagu praegu, meenutades sõitu Ameerika mägedel," lausus ta.

Lisaks stabiliseeriks olukorda Kallase hinnangul suurem arv fikseeritud hinnaga lepinguid, milleks on omakorda vaja luua paremad tingimused elektrimüüjatele.

"Börsihinnaga lepingute puhul on väga madalate hindade kõrval risk ka väga kõrgeteks hindadeks. Seda riski saab maandada fikseeritud hinnaga lepingutega, mis tagavad pikema perioodi vältel stabiilse elektrihinna. Aga selleks, et inimesed sõlmiks rohkem fikseeritud hinnaga lepinguid, peame looma paremad tingimused ka elektrimüüjatele, et nad saaksid pakkuda kodutarbijatele madalamat fikseeritud hinda," ütles peaminister.

Kallase sõnul on riigikogus on menetluses elektrituruseadus, mis täpsustab lepingutest taganemise tingimusi. "Elektrimüüjate sõnul võimaldaks kindluse andmine tuua fikseeritud pakettide hindu alla isegi paarikümne euro võrra megavatt-tunni kohta. /.../ Hetkel saavad kodutarbijad fikseeritud lepingutest igal hetkel välja astuda, mis ei motiveeri elektrimüüjaid odavamaid fikseeritud hindu pakkuma," lausus ta.

Kolmandaks peab Kallase sõnul saama kokkuleppele Soomega turu pudelikaelatasu jagamises (FTR). "Kui see kokkulepe ei liigu tehnilisel tasandil piisavalt kiiresti, olen valmis seda ka adresseerima kõrgemal poliitilisel tasandil. Ka see võimaldaks fikseeritud hindu pakkuda madalamal tasemel," lausus ta.

Kaheksa kitsaskohta

Kallase sõnul arutati elektrituru olukorda eelmise nädala neljapäeval valitsuses ja tuvastati mitmed kitsaskohad ning anti välja ülesanded nende lahendamiseks. Esiteks andis valitsus kolmele ministeeriumile ülesandeks esitada veel esimeses kvartalis ettepanekud maismaa-alade kohta, kuhu oleks võimalik rajada tuuleparke. Teiseks on töötatud välja kohaliku kasu element, mis peaks Kallase hinnangul suurendama kohalike elanike huvi, et nende piirkonda taastuvenergiavõimsusi rajataks.

Samuti on Kallase sõnul vaja vastu võtta mereala planeering, mis annab vastuse, kuhu meretuuleparke saaks rajada.

Neljandaks tehakse analüüs ja pakutakse välja lahendused energiasalvestuseks. Samuti kiirendatakse analüüsi, kas Eestisse saab rajada tuumajaama.

Kallase sõnul peab lahendama kiiresti ka taastuvenergia võimsuste võrguga liitumise probleemi.

Et Soomest pääseks rohkem Põhjamaade odavat elektrit Eestisse, on kavas aastaks 2030 rajada Eesti ja Soome vahele kolmas ühenduse ehk Estlink 3.

Lisaks tuleb Kallase sõnul rohkem tegelda vesiniku kui tulevikuenergeetikaga.

Und ei pea keegi kaotama

Kallase sõnul arutatakse teisipäeval Keskerakonnaga elektri börsihinnale ülempiiri seadmist ja ettevõtjatele elektri võrgutasu nulli viimist. "Need on sammud, mis on täiendavalt laual ja kus otsime koalitsioonis ühisosa," lausus ta.

Kallas märkis ka, et ühiste lahenduste leidmise teevad keerukamaks koalitsioonipoliitikute sõnavõtud meedias, mis on pannud ajakirjanduse spekuleerima vastuolude üle võimuliidus.

"Me teame varasemast, kuidas üksmeelt leida ja vajame seda ka praegu. Kindel on see, et Eesti inimesed ei pea muretsema ega und kaotama kõrgete energiahindade pärast," ütles ta.